Synnipäev on tore päev?

[Intro] [Koht]] [Programm] [Tegelased] [Outro] [Sewercide Lo-Fi]

Lõpetuseks Nii need sünnipäevad lähevad ja kogu lõbu on minu arvel. Mina ju vananen, mitte sünnipäevalised. Muidugi, võimalik on ka korraldada uusi ja erutavaid meelelahutusi. a) Nagu KO märkis, on selle suve tsirkusetuuride kavas atraktsioon "Suitsetamine EvoL'iga". Suitsetamine on ju vä-äga sügavmõtteline toiming. Ei ole midagi depressiivsemat, kui jälgida sigaretisuitsu hämaras toas. Ja pole midagi arusaamatumat, kui arusaamine sellest, et iga sigaretiga hävitad iseennast. Kuid ometi suitsetad. Nii et, kes tahab minuga koos köögis istuda, vastastiku tõtt vahtida ja suitsetada - aga palun. Isegi laetule võib ära kustutada. b) Meenutame Andy Warholit. Sünnipäevaline istub taburetile kaamera ette ja teda filmitakse (selleks on meil weebikaamera, toodang salvestatakse ja kasutatakse hiljem kompromiteeriva materjalina). Midagi muud ei toimu. Võidab see, kes kõige kauem kaamera ees liikumatult vastu peab. Muide, keele näitamine on inimeste tüüpreaktsioon sellele, kui neid filmitakse või pildistatakse. Seetõttu ei ole see cool, lahe, tüüne või mis iganes ja sellised tüübid diskvalifitseeritakse HALASTAMATULT. On mis on, iga sünnipäeva lõpp on alati ühesugune. Alkohol võidab alati. Muidugi, igasuguste veinimaitsmise ühingute ja konjakisõprade seltside liikmed jäävad jalule, kuna nad joovad iga päev, kuid vähem, on püsivas vines, kuid ära ei vaju. Mina joon aga vaid kord kuus. Kogu südamest (õieti kogu kurgust). Mingil hetkel see ajaviide paraku ennast ammendab. Õudsa lõpu positiivne külg on jällegi see, et sünnipäev saab sellega paratamatult otsa. On veel küll järgmine hommik ja päev, mil külalised lahkuvad, kuid selleks ajaks on juba ükskõik. FIN