Aja jooksul on paheliste rattaühingust saanud surnud laip, kes lamab nurgas ja ei liiguta.

Kuigi ta murenenud huuli niisutatakse aeg ajalt viinaga, pole sellest tolku olnud. Tuleb midagi otsustavat ette võtta. Sest me kõik ju soovime, et teedel vuraksid taas lõbusad purjus jalgratturid, kes ei tee kärbselegi liiga.

Muidugi võib juhtuda, et on juba liiga hilja ning liha on lahti luude pealt (nagu ühes õite vanas J.M.K.E laulus, kus mees tuli koju ja leidis eest vaid oma üles poodud koera ja siis juba kuskil seal lõhnas ristikhein ja sel mehel läks meel kurvaks ning istus oma Pontu kõrvale ja ...)

Et asja mitte liiga segaseks ajada, tahan üelda seda, et asi on tõsine ning tuleb võtta käsile. Pakun siin omalt poolt välja tegevuskava suveks:

1. Jalgsimatk mööda Luidja – Paope mereranda, kus oleks tarvilik juua viina ning arutleda selle üle, mis on pahelisem - kas telekamängud või suitsetamine? Nendel pahelistel, kes mällerisse ei jää ja tallu tagasi jõuavad, on võimalik juua kohvi ja tulla appi küülikuid tapma.

2. Jalgrattal ümber Hiiumaa. See oleks selline rahulikum ja kombekam üritus, kus põhirõhk oleks suitsetamisel ja väntamisel. Enne uuriks kaardilt ja netist raja järgi ning paneks marsruudi paika, ning kui sõitma hakkame, teeme kõike plaanitust risti vastupidi.

3. Kui füüsiline tegevus on liialt ära kurnanud, on võimalus katsuda rammu rusikavõitluses, autorallis või Mario Party lauamängus. (Oleneb mis plaadi Evol kaasa võtab.)

4.Autoratastel läbi Eesti. Lugu lihtne - pahelised autosse ja siis sinna kuhu rattad viivad. Ehk teisisõnu: täiel rinnal seiklustele vastu.

Üldiselt eks foorumis võiks seda asja ja värki täpsemalt arutleda.