Ma olen väsinud. Sisevaade Johnnyde õnnetusse saatusesse on mind ängistuseni muserdanud. Neil ei ole lootust õnnelikule elule. Sestap piirdubki töögrupp IV peatükis vaid mõne sissekandega. Ja siis kähku jooma.

Johnny Fontane
"Ristiisa"
Autor: M. Puzo

Kuigi Johnny Fontane'i sissekanne võiks põhimõtteliselt olla ka filmide sektsioonis, tuleb ta kõne alla alles nüüd. See on ka mõistlik, arvestades, et Puzo raamatus on Johnny Fontane'i palju rohkem märgata kui filmis.

Johnny Fontane on nõrga iseloomuga laulja, kelle häälepaelad olid rikkis. Ja tema naine oli lits. Palju probleeme. Esimese probleemi lahendas Johnny eduka operatsiooniga ja teise mure laiaulatusliku naistejahtimisega. Umbes raamatu keskel selgubki, et Johnny Fontane'i ainus funktsioon on võimaldada autoril teosele mõned sisukad seksistseenid lisada. Kui see tehtud, Johnny unustatakse. Teenitult, võiks öelda. Talle jäävad vaid episoodilised kõrvalosad a la "laud on kaetud, härrased."

Pahelisus: põhiliselt vaid abieluvälised seksuaalsuhted.

Johnny Hero
"Äärelinna Buddha"
Autor: H. Kureishi

"Äärelinna Buddha" on india päritolu kirjaniku romaan 70. lõpu Londonist, briti punk'i esilekerkimise aegadest. Kõrvalosas tegutseb ambitsioonikas Johnny Hero, kes - jõudnud veendumusele, et edukat rockstaari tast ei saa - liitub punklainega, asutab ansambli "The Condemned" ja saavutabki ihaldatud kuulsuse. Hiljem sõidab ta ära Ameerikasse, kus vanale rasvale toetudes käivitab oma karjääri uuesti. Raamat on päris hoogne, sisaldab palju "noortepärast" sexi; kuid punk'ist seal muidu niiväga palju juttu ei ole. Malcolm McLarenile või Tõnis Kahule see raamat kindlasti meeldiks.

Teravapilgulisem lugeja näeb muidugi kohe, et Johnny Hero algvariant ei ole keegi muu kui Billy Idol, kes kunagi tõesti ühines punkaritega ja asutas ansambli "Generation X", peale punk'ilaine äravajumist siirdus aga USA-sse, kus mõne aja pärast suutis organiseerida eduka soolokarjääri. Nimel "The Condemned" on samuti analoog tõsielust - "The Damned". Oeh, ja "The Condemned"-i plaadi nimeks oli "Rock With Dada", mis peaks ilmselt kirjaniku meelest näitama, et tegu ei olnud tavalise punkbändiga (ükski õige punkar ei teagi, mis dada on :))

Pahelisus: Johnny Hero on päris paha poiss, kes armastab uimasteid, loivasteid, homoseksuaalseid suhteid ja sadomasohhismi.

Johnny Mnemonic
"Neuromancer"
Autor: William Gibson

William Gibsoni segaselt - või geniaalselt, ilu on vaataja silmades, exole - kokkukirjutatud romaanis ilmub episoodilises osas välja Johnny Mnemonic, kyberkauboi või midagi taolist, kes töötab jooksupoisina, transportides andmeid oma pähe istutatud kiibis. Lõpuks kaotab aga oma elu.

Gibsoni raamat polegi nii paha, välja arvatud kui meenutada seda, et sellest episoodist on vändatud ka film, mille nimeks - üllatus, üllatus - Johnny Mnemonic. Film on nii vilets, et paneb cyberpunk'i sõpru oma arvuteid aknast välja loopima ja "Felix"-ite ja "Remington"-ide juurde tagasi pöörduma. Õnneks ei ole ma ei cyberpunk'i ega "Felixi" sõber.

Pahelisus: Johnny Mnemonicu tööandjaks on küll organiseeritud kuritegevus, aga muidu on tegu õilsa tegelasega.

Johnny
"Hyperion" ja "Hyperioni langus"
Dan Simmons

Sellega Johnny seiklused küberilmas muidugi ei lõppenud. Ta korjati üles Dan Simmonsi poolt, kes sundis teda vägivallaga ähvardades osalema oma romaanides "Hyperion" ja "Hyperioni langus". Paljud leiavad, et tegu on peene viitega Neuromancerile, minu meelest on tegu igavavõitu laenuga. Vaesel Johnnyl on jälle mälukiip peas ja teda ajavad taga tegelased, kes on väga kurr-jad. Johnny roll kujuneb nendes kahes romaanis päris suureks, aga täpsemalt võib igaüks ise lugeda, kui viitsib läbi närida need maailma ühe parimaks ulmekirjanikuks tituleeritud kirjamehe kaks köidet. Olla maailma parim ulmekirjanik on sama auväärt positsioon kui olla maailma parim professionaalne maadleja (oled kõigi naerualuseks, aga samas saad ilgelt palju pappi).

Pahelisus: Ma ei mäleta. Ei tahagi teada. Nagu öeldud, tahan ma artikli lõpetada ja jooma minna.

I ELUS

II MUUSIKAS

III FILMIS