Lo-Fi Artiklid Failid Galerii Viited Hosted Kus on Johnny? Kus on Kim? Paheliste rattaühing Guruhark Info Kontakt Foorum
|
S E W E R C I D E L O - F I
04.07.2002: JOON VETT nagu vaseliini
Edy jätkab oma reisikirjeldust. Endal jalad ammu Tallinna-maa paekivipinnal. Ja meri põlvini. Euroopa paistab tagasivaates selge otsekui metsajärv pilvitul suvepäeval. Viddy well, little brother. Viddy well. Lugu on paksult kalasid täis ja tuuker on seal ka sees – naturaalne värk, noh. Hea sõnaga on meeles peetud JMKE-d ja Thor Heyerdahli. Dee Dee Ramone'i pole mainitud, aga olgu see nüüd siiski tehtud. Taa-daa, Dee Dee. Lõpetuseks saab sõna Tan. Ta kirjeldab, mis tunne on suvel Kärdlas kohtus käia. Väga tahaks selle loo juurde üles riputada maali "Autoõnnetus Leningradi maanteel". Mitte, et see kõik nii karm oleks, aga lihtsalt, ei või iial teada. Mis on elu? Niipalju on selge, et mõnikord võib sattuda kummalistesse olukordadesse. Aga lugege lugu. Oh, my brothers and only friends. suddenly, I viddied that thinking was for the gloopy ones, and that the oomny ones used like inspiration and what Bog sends. For now it was lovely music that came to my aid.. (KO)
Teatavasti läks mul hiljaaegu närilistega - eriti nende sahtlisse sittuva ja seepi sööva fraktsiooniga - seisuks ja sestap tõigi koduroti puuris avanenud vaatepilt leebe rahu ja helluse minu enam-vähem surematusse hinge.
Kas tasubki mainida, et rotti selles puuris näha polnud. Tundub, et loomaarmastajad on üks küüniline rahvas. Ühtlasi lõpetab see foto SC Lo-Fi teise hooaja. Aeg puhata, külmetuda suvevihmas jne, eks sügisel paistab, mis edasi saab. Muresid saab kurta, nagu alati, aadressil info@sewercide.ee või guestbooki kaudu.
Parimat,
28.06.2002: THE BIRD is the word
Nagu kunagises artiklis, mis rääkis loost "Strychnine", sai juba kinnitatud, on laule, mis on väga visa hingega. Ei hävita neid tuli, hallitus, ega "Postimehe" muusikatoimetus. Üks sellistest lugudest on "Surfin' Bird".
Seekord ainult kaks Johnnyt, filmidest "Rumpelstiltskin" ja "Payback". Leida võib nad siit.
24.06.2002: SPORT on rahu. Vaikimine on kuld. Lomp on loll.
Tänases jutus on segamini minu läbielamised ja lugejakirjad Briti punkzinele "Fracture", mida ma lugesin. Püüdke mõistatada, mis on mis? (KO)
14.06.2002: EKSITA maailma!
Täna meilis mulle Evol ja küsis mõtlikult, et kas ma ei kirjutaks sütitava kõne artikli "Black Francise Mulholland drive" sissejuhatuseks. Sellest Kõnno "vanast objektist" siis. Höh-höh. Noh, mis ma võin öelda. Kõnnost suuremat sõpra Frank Blackil ei ole. Kui Andresele külla minna, siis tuleb kuskilt Kõnno, paneb Frank Blacki uusima helikonservi undama ja ruumi sigineb ootusärevus. Et kuidas meeldib. Hm.. see lugu on nagu Pixies.. Ei ole ka. Music. Kuulake sõnu, mina kuulan muusikat. Kuulake sõnu. Ei, sorry ma ei või, ma kuulan muusikat. Bassikäik.. Ei, ma ei kuule pille, ma kuulen muusikat ja ma ei tahagi pille kuulata, ma kuulan muusikat. Või nagu Andres armastab öelda: Music. Vamos! Estaba pensando sobreviviendo con mi sister en New Jersey, Ella me dijo que es una vida buena alla, Bien rica bien chevere, Y voy! Puneta! (KO)
PS Kui ei saanud piisavalt sütitav, siis lisa veel hüüumärke.
10.06.2002: SUPERTÖÖ tegi superahvist superinimese
13.05.2002: RAT attack!
Juhhei, tänane artikkel on 110% puhas igasugusest informatsioonist. Käes on Everything/Nothing artikli aeg. Seekord tuleb juttu sellest, kuidas ma käisin maal lugemas Looduse raamatut. See tähendab, ma oleks seda lugenud, kui poleks kogu aeg telekat vaadanud.
12.05.2002: DISKO, ära hüppa
"Ja kas ei ole tema elukäik tegelt punkrocki elulaadi täiuslik lõpuniarendus?
(Võin kohe öelda, et ei ole)"
02.05.2002: THEY'RE PEELING OFF the bandages
"I'm not one of Pan's People." - Gaye Advert.
"Let's do it." - Gary Gilmore.
22.04.2002: LIGHT USER or a boozer?
SC Lo-Fi psühholoogiareporter Helena soovitab Teil oma chakraid purgida kleepuva shokolaadiga ülekallatud sõõrikute söömise teel, kuid hoiatab, et selle eest võib kollektorisse sattuda.
12.04.2002: NO Fun?
Artikkel sisaldab muuhulgas sõnu "postmodernistlik" ja "postapokalüptiline", nii et ta peab ikka üks tark jutt olema, või kuidas.
"Johnny? Ma pean tunnistama, et väga huvitav oli lugeda... Nyyd kohates kedagi Johnny nimelist lausub kohe minu kontrollimatu aju vaikselt iseendale "luuser..." Samas arvan ma, et kõik need johnnyd ei ole suurtki nii kohutavad hädavaresed ja läbikukkujad kui artiklis mainiti... Näitex... edu on ju seegi kui sind mäletataxe... eriti kui sind mäletataxe inimeste poolt kes sind otseselt ei ole tundnud/ei tunne... Iseasi kui õige on kasutada terminit "mäletataxe".. pigem teataxe/mainitaxe/tuntaxe... Näitena võix tuua kasvõi johnny Bravo keda ma olen tihti hommikuti kohvi kõrvale jälginud (tema seda muidugi ei tea).. Kuigi tema vastassugupool teda järjakindlalt mõnitab ja solvab... (rääkimatta fyysilistest vigastustest) omab ka tema suurt edu... nimelt vaatab tema tegusi ja toimetusi loendamatu hulk lapsi ymber maailma... edu seegi ju? Kes meist ei teax teda? Järelikult ei ole siiski tegemist täelikult läbi kukkunud tegelasega... Võib kyll tuua väite et tema seda ju ei tea.. ja tema on kõigest multifilmi tegelane... kuid siis paneksime me kysimärgi alla kogu tema existentsi ja koos sellega ka tema väärtuse... Kui tal aga väärtust pole ei saa teda ka luuserix nimetada.... ah pohh... midaiganes..."
Punkowa Idiotia, fun.
Tegelikult tahtsime Teie tähelepanu juhtida hoopis SC Lo-Fi reporteri Kõnno artiklile, mis räägib sellest, kuidas siseneda pimedasse tuppa ja seal pikali heita. Ning jääda ootama teisi, kes sisenevad pimenevasse tuppa ja seal pikali heidavad. Ja nii edasi.
Kes on Kaarel Kressa, seda uuritakse. Igatahes on artikkel jõudnud õigesse kohta.
Sisustagem oma laste vaba aeg mänguga THE SIMS ja Teie tulevik on turvaline nagu Arnold Rüütli saun. Lapsed armastavad Teid surmani nagu Harri Õunapuud. Ei kunagi enam elustaja Herbert Westi, koledaid päkapikke, haldjaid, vaime, vampiire, zombiesid ja kirjanikke nagu Lovecraft, B-filme, Ed Wood'i, Bela Lugosit, Night of The Living Dead'i, Peter Jacksonit, ajalugu, punki, psychobilly't ja muud sellesarnast. Die, Sewercide Lo-Fi, DIE!!! Ostke endale plasma-TV, vaadake sellest "Tähed muusikas" ja mängige The Sims'i. Mängige veel ja Teie õnn on täielik. Kujutlusvõime on välistatud. (KO)
----
Kus viga näed laita, seal tule ja parasta.
|
Plaadimasinas mängib... 1. The White Stripes 2. Flaming Sideburns 3. The Dictators 4. Les Sexareenos 5. X "Los Angeles and Wild Gift" --- Käi ära:
|
Kuskil 1995 aastal Tartus oli Black Francis tõeliselt kõva sõna. Igal pool, nii ülikooli sammaste vahel, pargis ja isegi kõige haisvamates urgastes, näiteks Illegaardis, räägiti sellest. Käi kus tahad, puhvetis, Piros, jõe ääres, ringi mööda ühikaid, ikka torkas sumina seest kõrva: Frank Black, Black Francis, Frank Francis, Franky goes black jms. (Noh, ega siis kõik ei teadnud veel, kes on Frank Black, Pixies'e paks laulja. Või et kuidas on ta seotud kellegi Black Francis'ega, kes justkui soovis jääda tundmatuks. Hea, kui nimi meelde jäi, sai sõna sekka öelda: kuumal teemal). Ega kõik muusikat ei kuulanud. Kunagi pole kuulanud ja pop polegi sama asi. Pop? See on nagu kõmu. Levib, algne tähendus kaob kuhugi. Tõnis Kahu teab, kuhu. Minu arust on põhjuseks lihtsalt kvantiteet - Introvenous television continuum ja interstellar space travel. Teeme proovi. Korrutame suva sõna 100 korda. Korrutame koos. Normaalne? Mulholland.
Jälle üks pikk ja kasutu ülevaade, seekord ansamblist The Adverts ja nende inspiratsiooniallikast, deemoni poolt vaevatud mõrvarist, Gary Gilmore'ist.
Pikk ja ebatäpne ülevaade Iggy Pop'i südantpööritavast filmikarjäärist Hollywoodis. Nagu pildiltki näha, pole näitleja elu kerge.
Nagu pealkirjastki näha, on tänases loos juttu kaasaegsest Vene kirjandusest. Või alkoholismist. Või mõlemast. Ühtlasi on see esimene SC Lo-Fi artikkel, kus ühes lauses on mainitud nii Jeesust kui John Lennonit.. Kõhe, kas pole.
