• Juhtkiri: Videvikutund + Man... or Astroman? = 42
  KO

  This just in..

  "Stand back, intruder, or I'll blast you out of space! This is Krixxon!!! And I don't want any dealings with you, human lifeform!

  And this means you too, Space Cadet Evol! You have been dismissed from duty until further notice, or until pigs will invent interstellar space travel. Whichever comes first. Let's face it -

  "When a man doesn't know the difference between an experiment on an Air Force officer and a cadaver, well, I think it's time to drop him from the team."

  Buh-bye, Evol.

  The rest of you Earthlings, repeat after me:

  I must listen to... the thrilling sounds of... "Man... or Astroman?"!

  You shall obey me, because I AM A CYBORG!

  Why has the music stopped?
  I don't understand!? Look at the meter, the soundwaves are reversing!
  NOOO!"

• Muusika: Helen Love, Jumalateotus ja Shifty Disco Girl
  Evol

  

  Käsi püsti, kes teavad, kes on Helen Love? Nonoh. Nüüd tõstavad käe need, kes sellest midagi teada tahavad? Nagu oligi arvata. Sellest hoolimata tuleb täna avaldamisele erakordselt pikk traktaat disco-punk'ist, Ramonesi-maaniast ja 19. sajandi filosoofiast.
   

• Iuridica: Illegaalne iive: Come Here and Spank My Monkey
  KO

  KO on Eesti konstitutsiooniõigusest lolliks läinud. Kuid, nagu lollid ikka, räägib KO väga tarka juttu, hoidub seksist ja loomalihast ning kirjutab kirju Hillar Kohvile, Kõige Suuremale Sõbrale ja Delfisse. Muide, mis teie arvate, mis vahet on lollil ja hullul? Huvitav, kumb on diibim mees?

  ---
  Ehee.. kaval, väga kaval. Ülaltoodud lõik pole hoopiski minu, kes ma tavaliselt esilehe täiendusi teen, kirjutatud. Tegelikult saatis need read mulle KO koos oma tuliuue kirjatööga. Nagu näha, kõneleb ta endast kolmandas isikus. Sellest järeldub, et ta kas

  • soovib esineda minu nimel ja kindlustada oma riigiõiguslikku teadustööd minu kohatute märkuste vastu (nice try..), või
  • on tegu lihtsalt skisofreenilise isiksuse kahestumisega.

  Esimene teooria ei pea vett. Millal ma enne kohatuid märkusi olen teinud? (Ja KO vihje, et minu 14.11.2001 süvakäsitlus tõe eri avaldumisvormidest ja jänestest jääb minu südametunnistusele - see väide jääb tema südametunnistusele. Väga mustale kusjuures.) Ja ka tänase artikli kohta võin kommentaariks öelda puhta südame ja heleda peaga, et tegu on vägagi adekvaatse tööga, mida kõlbab kasutada abimaterjalina kodanikuõpetuse tundides. Juttu tuleb Eesti riigi tunnustest... või hoopis Hirmu põhivormidest, eriti kui paremalt vasakule lugeda. Igatahes, jääb see artikkel samuti tema südametunnistusele.

  Teine teooria on hoopis paljutõotavam. Nimelt linastus eelmisel nädalal Pimedate Ööde Filmifestivalil "Psycho Beach Party", mis käsitles lisaks seeriamõrvaritele, eksootilistele tantsijatele, surfmuusikale ja veespordile ka just nimelt skisofreeniat. Ehk siis peategelane, noor ja viks Chicklet'i-nimeline naisterahvas, kehastus aeg-ajalt ümber Ann Bowman'iks, ropu suuga kurjuse jüngriks. KO käis seda vaatamas, mina ka käisin ja üldse igaüks, kel mõistus vähegi peas oli, käis. (pange tähele, mõistusest räägime minevikuvormis) Ja nüüd, kui me KO esseed loeme, ilmub kohe esimeses lõigus välja kahtlane tegelane Kornelius Tarbatu, vampiirjurist. Tundub, et film on KO juhtmed kokku jooksutanud ja et tegu on KO uue (väga pahelise) alter ego'ga ja just Kornelius Tarbatu ongi selle sissejuhatuse kirjutanud. Nii et.. vaadake ette. Sihuke vampiiri ja juristi kombinatsioon imeb teist välja mitte ainult vere, vaid ka õigus- ja teovõime. Ärge öelge, et teid pole hoiatatud. Mina, ptüi-ptüi-ptüi, olen vähemalt filmi kahjulikest mõjudest pääsenud.

  Ah, mis siin targutada. Lugege parem artiklit, mis on illustreeritud ohtrate poliitiliselt ebakorrektsete piltidega.

  Parimat,
  Antonio Jesus Tammsaare,
  kiilanev rahvakirjanik.

• Film: Rakkauttaa ja Anarkiaa, nekrofiilia ja Abel Ferrara
  Evol

  Selle kohta, millises kolkas me elame, annab tunnistust filmifestivalide niivõrd suur roll Eestis. "Pimedate Ööde Filmifestival" Tallinnas, "Rakkauttaa ja Anarkiaa" Helsingis ja "Arsenals" Riias on Eesti filmipubliku seas ju sedavõrd populaarsed vaid seetõttu, et midagi muud vaadata pole. Keegi ei lähe ju Eestis öösel bensujaama, et laenutada mõni väärtfilm. Või pigem "Surf Nazis Must Die". See pole lihtsalt võimalik, kuna neid filme pole seal.

  Ja nüüd ongi kätte jõudnud see igaastane hetk, kui kohalikud kinod on üle ujutatud igasuguste n-ö väärtfilmidega, kohakaasluse alusel filmikriitikutena tegutsevad seltskonnareporterid pilluvad kulinaarseid fraase nagu "filmigurmaanid" ja "hõrk elamus" ning rahvas tormab kinno. KO, näiteks, kes on küll suur filmihuviline ka festivalivälisel ajal, lehvitas peos innukalt tervet piletipakki, kokku 22-le seansile. Samuti vedas ta ka minu piletisappa, mille eest tuleb talle ilmselt tänulik olla, sest olgem ausad, isegi toast välja suitsu ostma minek on minu jaoks traumeeriv sotsiaalne kogemus.

  Sellest, kui erutav on kinoskäimine, annab ka tunnistust SMS, mille KO saatis vahetult pärast "Dracula" seanssi:

  "Lp. klient! Tuletame meelde, et Teil on tasumata RLE arve. Palume see arve tasuda hiljemalt.. /.../ Vastasel juhul väljuvad kõned piiratakse. Täname!"

  Ja üllatava kokkusattumusena saatis Radiolinja sellise SMS-i:

  "There's one more thing, mister Harker. Drinking bloodred wine!".

  Kui ma midagi nüüd segi ei aja, muidugi. Niisiis, Pimedate Ööde Filmifestival pakub meile sadu filme, Iraani, Indo-Hiina ja Ida-Euroopa filmikunsti paremaid ja innovatiivsemaid esindajaid, mis peaks küll iga "filmigurmaani" rahuldama. Milliseid filme kavatseb siis vaatama minna Sewercide Lo-Fi spirituaalne liider (loe: tehniline toimetaja) Evol?

  Vampire Lovers. Vampire Circus. Twins of Evil. Psycho Beach Party.

  

  Khm. Mul on endal ka natuke piinlik. Ausalt.. Vähemalt, tundub, prioriteedid on selged - väärfilmid ennekõike.

  Raske just praegu öelda, kas KO või keegi teine kavatseb nähtud filmidest ka lähemalt kirjutada (kahtlemata oleks väärt vaimuvara Johnny Pescadori artikkel "Vampire Lovers Une-Mati pilgu läbi" - enamuse aja filmist ta tukkus), aga esialgu toome ära meenutuse 1993. aastast, mil halvad filmid hetkeks Eesti kino hõivasid.

• Sport: Pahelisuse põhjatusest
  Grlf

  SC Lo-Fi keemiareporter Grlf räägib meile jalgrattasõidust ja kinnitab, et "jalgrataste kujutamine, näitamine, neist rääkimine ja laulmine on mitte just hästi varjatud vihje pahelisusele ja psühhedeeliale".

• Kaunid kunstid: Kes ütles porno?!
  Kõnno

  SC Lo-Fi semiootikareporter Kõnno käis kinos filmi vaatamas. Sedasama, mille tegelaste strateegilisi kehaosi pornokomisjon joonlaua ja luubiga mõõtis. Film meenutas talle, et kõige parem porno maailmas on Poola päritolu. Toetudes Poola punkbändi "Defekt Muzgo" albumile "Pornografia", võin ma seda isegi kinnitada. Lisaks väidab Kõnno, et sealseks suurimaks pornoparuniks on keegi Witold "I Love You Porno Szlut" Gombrowicz.

  Artikkel ei ole illustreeritud ohtrate pornograafiliste materjalidega. Meil on ikkagi perekeskne sait, mis parata.

• Tehnoloogia: Tiigrihüppest 20.11.01 seisuga kokkuvõtvalt
  Grlf, KO

  Grlf-il ja KO-l on liiga palju vaba aega. Seda sisustavad nad Internetis ringi kolades. Lisaks avalikustab Grlf oma kodanikualgatusliku kampaania "Trust Logo: Fashion Makes Y'r Friends Look Cooler".

• Kaunid kunstid: Lapsepõlv, nii nagu seda meile on näidatud
  Mel

  Lood lapsepõlvest ja uuest bannerist jätkuvad endise hooga. "Hush little baby, don't say a word, Mama's going to buy you a mocking bird."

• Kaunid kunstid: SC Lo-Fi fan-art

Jesus Chrysler Superstock! Ülaltoodud pildi näol on meil tegu värske fan-art'iga, mille saatis meile Tartust Mel, mis tema sõnutsi pole seekord niiväga lo-fi, aga see eest väga hard-gore. Yay! (Vanem fan-art on siin).

Lisaks oli tema saadetisel väga müstiline Post Scriptum: "Angela's Ashes :)". Segadus, paanika!? Lühike otsing Google'ist tõi tulemuseks järgmised read: "Dad's spirits sink lower and lower - he not only drowns his sorrows in a pint of stout he cannot afford but shamelessly uses his son's coffin as a table in the pub."

Mida Mel võis silmas pidada? Pilti ja Post Scriptumit nende koosmõjus analüüsides, sealjuures lähtudes nii Põhiseaduse sättest kui mõttest ("§ 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all"), tuleb oletada, et Mel ei jäänud päris rahule Grlf'i ja Olimar Kallase "Õnnelik lapsepõlv" ja "Puhkuse veedame kõik Malakamaal!" kontseptsioonidega ja vihjab, et lapsepõlve olulised aspektid on tegelikult ka veri, pisarad, mootorsae abil zombiede tükeldamine ja veri. Vähemalt, mulle tundub nii. Ei saa välistada ka, et ma olen liiga sügavalt pildi sisse läinud, liiga palju Linnar Priimäe artikleid lugenud ja peaksin end hoopis korralikult välja puhkama.

Kes on siis lapsepõlve koha pealt tõele lähemale jõudnud? Ega tõe väljaselgitamine pole ju niisama lihtne. On selge, et antud kontekstis tuleb meil vaadelda nii kunstitõde, elutõde kui ka Objektiivset Tõde. Kohe - nagu oligi arvata - näitlikustame. Vaadake vasakpoolset pilti. Sellel on armsas roosavalges jänesekostüümis härrasmees. Tähelepanelik vaatleja märkab kohe, et see tüüp ei ole keegi muu kui Iggy Pop (ideaalne võimalus Peeter "Villem" Oja jaoks ohjeldamatult kätega põlvede pihta taguda, kõvasti naerda ja valjult kriisata "Iggy on jänees!" ) Sellisesse lõbustusparki, kus Iggy Pop jänesekostüümis ringi keksib, tahaks meist igaüks minna. See on kunstitõde. See pole päriselt, vaid kaader filmist "Cry-Baby".

Elutõde on see, et tegelikult on kostüümjänesed lõbustusparkides igavad, uimased ja tüütud ja kui sa neid sabast sikutama lähed, võid turvamees Karu käest jalaga kubemesse saada. See on tegelikkus. See on päriselt. Ja valus on ka.

Objektiivne Tõde (see kõikse magusam tõde) on see, et kui sa metsa jalutama lähed ning loodad mõne looduselamuse võrra rikkamaks saama, näiteks jälgida jänestepere tegemisi-toimetamisi (awww... nii armsakesed), siis hüppab jänes põõsast välja, krigistab hambaid ja püüab sind kannast pureda. Maailm on kuri. Jänesed on kurjad. Elu on juba kord selline südametu, kas pole. Ehk siis Objektiivne Tõde on see, mis mina arvan hetkel tõde olevat.

Kokkuvõtvalt lihtsalt järeldamegi, et Olimar Kallas näitab meile kunstitõde, Mel elutõde ja mina Objektiivset Tõde (TM). Hundid söönud ja lambad söödud.

Parimat,
Evol

11.11.2001: DECLARE Guerre Nucleaire

• Muusika: Minu teadusprojekt: Kui palju mahub muusikat CD-plaadile?
  Evol, D.A. (Doctor Angelicus)

  

  Tänane artikkel on pikk, igav ja akadeemiline, nii et ettevaatust. Sisaldab ka viiteid tunnustatud muusikutele, nagu Giuseppe Verdi. Ja Becki Bondage.

• Igaks juhuks meenutan, et 17. novembril näidatakse Nelosest üht minu kõige armastatumat väärfilmi - "The Craft" (maakeeli tõlgitud kui "Nõiaring"). Kui TV-st juba juttu, siis avaldan tunnustust Eesti Televisioonile, kes on oma filmikavas mugavalt juba ette ära märkinud, milline film on "väärtfilm", vabastades televaatajad seega oma peaga mõtlemise raskest vaevast. Samuti soovitan eemale hoiduda jälkidest, madalatele instinktidele apelleerivatest filmidest, mis on märgistatud sõnaga "menufilm". Nüüd võivad kõik ETV kava abil kõrget kultuuri sisse ahmida ohjeldamatult ja turvaliselt, nagu lehmad märga ristikut.

• Kaunid kunstid: Lapsepõlv, nii nagu sellest meile on räägitud 1
  Grlf

  SC Lo-Fi uusim kaastööline Grlf vestab meile ammumöödunud aegadest. Tere tulemast Malakamaale.

  

• Kaunid kunstid: Teater: Väikese poisi suur haigus
  Grlf

  Teatrihuvilise kommentaar (KO): Minu süvenev huvi teatri vastu sai alguse BNS 15. oktoobri 2001. a uudisega "Kriitik ja lavastaja kaklesid festivalil".

  

  Lausa froidistlikult vallatu nimega teatritükki "Vanaema õunapuu otsas" pole ma küll näinud, aga teades, millest seal juttu on (sest erinevalt teist olen ma lugenud arvustust), minu huvi Maavalla teatrielu vastu aina süveneb. Veel enam - seda teatriarvustust keeldub Virumaa Teataja millegipärast avaldamast!

• Folding@Home: Go Team Sewercide! Uued liikmed on teretulnud. Muide, on üsna tõenäoline, et Spider Babies on parem kraam, kui see muusika, mida Te praegu kuulate.

----

• [Sisukord - oktoober-september, 2001] The Sonics ja Strychnine, Cry-Baby, Vampiirid ja Buffy, Bitch rannas, Retk seenemetsa, Sid Sanchez korrakaitsest EV-s, hokisõber Johnny Hanson, Luis Bunuel'i "Teenijatüdruk", Saun ja nõelravi, Luule ja progress, Meeleavalduse otsinguil.
• [Sisukord - juuni-august, 2001] Retk Capri saarele, Ska-punk Tartu lastelaboris, Mary Prankster, Super Street Fighter, Guruhark, Guruhark ja Guruhark.
• [Sisukord - aprill-mai, 2001] Simmani Top-40, Röövel Ööbik, Thee Headcoatees, X-Ray Spex, Stephen Hawking, Mark E Smith ja Johnny Burnette, Väärteod võhikutele, etc.
• [Sisukord - veebruar-märts, 2001] Kantri, moderntants, Guruhark, erootilised jutustused, aitamine, veinitegu, Nothin' But Trash, Harry Potter, Noorus on hukas, etc.