Nägin ära filmi, mis mul talvel Amsterdamis nägemata jäi. Jai.

Mammutid ja nende küttimine on ülim ajaviide, mis kunagi inimkonna käsutuses on olnud. Kunagi oli aeg, kui keegi ei pidanud end pesema, ega viisakas olema ning võis süüa näppudega. Halvemal juhul kellegi teise näppe. Kannibalism oli okei. Meenutagem vanu häid aegu.

Viis USA ansamblit, viis vinüülplaati: kõik otse garaazhist, mõned instru-, või muidu mentaalsed, kuid kõik marginaalsed. Tagasivaatav uudisjutt üld- ja eriosaga.

E/N: Kinnismõtted kastanitest, pesapallist ja mitte millestki
Helena, 2008

Üle poole tänasest uudisjutust on pühendatud pesapallile ehk siis mängule, mille reegleid keegi meist ei tea. Seda harivam on. Samuti: kastanid.

"Tere,

tänan vaimuka loo eest, aga esialgu me seda ei avalda põhjusel, et tegemist on liigagi selgelt ebareaalse juhtumiga."

Mida?

Tänane update oleks pidanud ilmuma juba septembri paiku ja sama tempoga edasi minnes saavad aastavahetuse artiklid üles nii lihavõteteks. Päkapikud juba piiluvad. Gr0lf saatis igatahes juba pikemat aega tagasi meile tähelepanunõude - kuulake ja pange tähele.

Möödunud aasta kevadel näidati Haapsalus terve väikese festivali jagu õudusfilme ja meie käisime ka kohal - tervelt kaks filmi vaatasin ära. Nüüd on igatahes nii kaua aega möödunud, et lühike jutt festivalist on vahepeal suundunud hoopis teistele radadele.

Tere, käes on sügis ja viljakoristus. Ning Sewercide Lo-Fi uus hooaeg. Selle avab uudisjutt, mis on pühendatud kino paremaks muutmisele, kui nii võib öelda. Siin võivad abiks olla nii klassikalised autod, tossavad sigaretid kui ka - eelkõige - sobivad inimesed. Kes just, lugege ise.

Korraks tuleb puhkus katkestada, et väga lühidalt juhtida tähelepanu Poola ansambli Paprika Korps hiljutisele esinemisele Tallinnas. Muud uut ei olegi.

Väga vähe kirjutatakse meie veergudel popkultuurist, aga nüüd väike ekskursioon otse selle südamesse: kes või miks on MTV. Lisaks mõningad vihjed selle kohta, mis muusikaüritust tuleks sel suvel külastada. Et põnevust ära rikkuda, ütlen kohe, et selleks on Ilusa Muusika Festival "Schilling", mis toimub 7. juunil 2007 Kilingi-Nõmmel

Mõnest asjast Eestis ei saa kuidagi mööda vaadata, isegi kui väga tahaks. Aga mõnest asjast ei taha - kui vähegi võimalik - kohe mitte mööda vaadata. Ja Tõnis Kahu kogumikku "Viis + Sõnad" ei saa kuidagi jätta uurimata ja paraku ka kommenteerimata.

Aeg lendab nii kiiresti, et karu ka ei jõua koopas teist külgegi keerata kui juba kevad käes. Toimub niipalju asju, et vähimatki võimalust ei ole neist kirjutada. Eriti kontserditest, sealhulgas Napalm Deathi esinemisest Tartus, "Illusioonis".

Mis riimub sõnaga hardcore? Pimedate Ööde Filmifestival pakkuks lisaks paljudele filmielamustele ka mõningaid muusikalisi vahepalu. Sealhulgas tore dokfilm Ameerika kõige kiirematest ja kiilamatest artistidest - American Hardcore.

" Keegi rapsib akna taga õues... Vaatan: läti kütid panevad mööda ringi. Jah... üle hulga aja on jälle käes aeg teha perekeskne kõrvalepõige maagilise realismi ja lo-fi radadele. Ja nimelt: käisime suvel (jälle) Lätis!"

Aeg on jälle külastada ääremaad. Eelmine Läti vaatlus, aastast 2003.

On aeg Sewercide Lo-Fi veebi perekesksuse poliitikas väike paus teha, sest KO-l tuli pähe arvustada alla 16 keelatud meelelahutust. Sihikul on pleikarimäng Rumble Roses XX.

KO: Paistab, et Nuks polegi oma pleikari-blogis RRXX arvustanud. Kuigi mingit härrasmeeste kokkulepet meil ei olnud - kes ees, see mees.

Aastavahetuse puhul ka õpetlikku ilulugemist 1931. aastast, tulemuseks "maakera võnkumine minu kamaarinski-tantsu ajal ning lõpuks kaastegevus mingisuguses lennuõnnetuses minu maja kalidoris."

Alati tähelepanelik Kesklinna Vaatleja toob meieni uusimad kaubandus- ja kaubamärgiuudised. Roosikrantsi tänavalt. Võitlus inimhingede eest käib - hoolikalt valitud logode abil.

Meie Dead Moonile pühendatud sügishooaeg jätkub uue reisikirjaga Euroopa äärelt - Haagist. Kuidas jääda hiljaks Dead Mooni kontserdile? See on võimalik, kui ärritada Hollandi valitsust, Rahvusvahelist Kohust, ÜRO-d ja teisi grupeeringuid, kes Haagi kontrollivad. Nii võibki muusikasõber avastada, et muidu moodsas linnas sõidavad trammid vales suunas ja kõik teed lõppevad kahtlasel kombel kusagil jalgrattaparklas. Aga visadus viib sihile. Kui viib.

Dead Moon, kes kahetsusväärselt jättis ära oma Helsinki kontserdi, esines 6. oktoobril hoopiski Berliinis. Selgus, et tänu igasugu Easyjetidele on Berliini minna vaat et sama lihtne kui Helsingisse. Mõeldud, tehtud, Dead Moon nähtud.

Vastukaaluks eelmisele ääremaisele jutule täiesti joogivaba mõtlik jalutuskäik läbi sügisese Hiiumaa. Ja mis te arvate, kas elu mõte tuleb kusagil siin artiklis jutuks? Kasvõi korraks?

Kolm ansamblit Von Krahli teatri baaris. Ülesanne: mängida võimalikult kaasakiskuvat muusikat. Ja tulemus oli väga hea.

Lugu sellest, millised saatuslikud, kuid ka õpetlikud tagajärjel on alkoholi mekkimisel. Võiks isegi öelda alkoholi liigmekkimisel. Liiglakkumisel, kui lubate. Vähemalt külmetus on garanteeritud.

Tegelikult käis Sewercide Lo-Fi enam mitte nii väga toimekas toimetus Berliinis ainult ühel põhjusel - näha klubis SO36 esinemas Dead Mooni. Aga nende muljete seedimine võtab omajagu aega ja kiiret pole ka, sest KO juba kirjeldas oma elamusi Eesti Ekspressis nii et uudishimuliku (haha) Eesti publiku esmane uudishimu peaks olema igati rahuldatud.

Seetõttu on tänane lugu kõigest muust, aga mitte Dead Moonist. Raske see oli, aga ma olengi ümbernurgajutu raskekaallane.

Lihtsalt 9 inimest istusid bussi ja jõid kakskümmend neli tundi järjest ja oldigi Ungaris. Mõnikord asjad ongi nii lihtsad.

Poliitiline allegooria - mõeldes vorstist, kepikõnnist ja Kalevist. Vaadake, et NLI käest naha peale ei saa.

Sõnadeta. See-eest robotitega.

Viimane artikkel ilmus meie lehele veebruaris. Mis vahepeal uudist? Aga vaat: Oi-sõdalaste elus on toimunud uued sündmused.

See uudisjutt on valminud tuliuue Everything/Nothing-generaator-automatoni abil, kes on välja valinud sõnad nagu "koomiks, "kägu" ja "punane". Ning "Sonic as fuck" võib-olla, iial ei tea. Automaton trükkis välja järgmise teksti, panime selle üles ning enam ei saa keegi öelda, et SC Lo-Fi on välja surnud nagu mõni pulstunud mammut.

Varem või hiljem jõuavad lood Pimedate Ööde Filmifestivalist ka meie lehele. Kunagi tuli jutuks 13 filmi, seekord kolm.

Vaikus Sewercide Lo-Fi lehel saab tähendada vaid ühte asja: toimetuses on vaikne. Kui mitte arvestada seda plaati, mis kriiskab ja pläriseb ning mille silmad mind etteheitvalt seiravad:

Lubage tutvustada: The Mummies "Death By Unga Bunga!!". Ümmargusem ning halvakõlalisem kui ükskõik mis teine CD!

Ühtlasi on see uudisjutt pühendatud kahele tähtpäevale: veebruaris saab KO kolmekümne ning Sewercide Lo-Fi viie-aastaseks.

Kauakestnud vaikuse SC Lo-Fi lehel katkestavad täiesti ootamatult pildikesed Eesti vägivaldsest minevikust.

Sewercide.ee-l täitub varsti viis aastat. Eesti garaazhirockil umbes tuhat. Selle tähistamiseks väike uudisjutt, kus konspektiivses vormis kõik oluline informatsioon. Rokenroll jee.

Aitäh KO-le täpsustuste ja kommentaaride eest.

Jätkuvad lood uusimast Eesti muusikast. Millise mulje jättis Koit Similarile vastne Ans.Anduri kauamängiv? Üleva või madala?

Näidend ei lõpe enne, kui seinal olev püss on pauku teinud, ooper ei saa enne otsa kui paks tädi laulab ning tsiklifilmi lõpus peab olema suur ja loodetavasti verine kaklus. Mida veel tsiklifilmidest teada tuleks, saame kohe teada.

Sügis on käes, tuul ulub ja plaadimasin mängib. Masinas on Shelton San'i uus EP, mida Kurjajuur on otsustanud arvustada. Karmilt. Hea plaat on, muide.

Delfi.ee-s just kirjutati, et "suplemine Stroomi rannas ei ole eluohtlik", mis on ka arvatavasti tõsi, kui kahisevas kõrkjastikus varitsevad valgete näomaskide ja mootorsaagidega poisikesed välja arvata. Kõnno käis veeproove rannast võtmas täpselt Jaanipäeva aegu, tulemuseks reisikiri ja fotod.

Noor ja arenev organism, ansambel Soterios käis pilli mängimas Saksamaal ja kogemus oli piisavalt erutav, et see reisikirja vormi valada. Tänasest aruandest selgub -- kes ostis lennukis neli õlut? Kes ei pääsenud ainsana radiomultikulti-intervjuule? Kes jäi Sunfloweri hosteli ukse taha? Ja miks, ah?

Loodetavasti tuleb reisikirjale ka järg.

Ja Evol käis White Stripes'i kontserdil, kalal ning plaate kuulamas. Just nimelt, hoolimata sewercide.ee nädalapikkusest offline'ist, elab ja töötab meie toimetus endise innuga. Vähemalt elab. Ja lõpptulemusena valmis jällegi väike E/N-triloogia, mis lõpeb dramaatiliselt ühe väikese särje surmaga.

Kõik, mida vaja teada Kreekast. Ja Kreeka söögist-joogist. Ja kuidas peab hauduma lammas.

Lugu elu põhiväärtustest (millest siis muidu?) ja Kurjajuure uue mina sünnist.

Tegelikult saabus juba toimetuse postkasti Kõnno saadetud reisikiri ääremailt, kuid E/N-masin on juba käivitatud ja nagu eelmine kord sai ähvardatud -- lugu Kollaa Kestää teemadel tuleb teil nüüd nii või teisiti välja kannatada.

Kuna toimetuses on käes jälle vaiksed ajad, ajab valvetoimetaja Evol kargu alla, haarab klaviatuuri ning toodab veidi suurepärast E/N-kirjandust. Täna jutuks pokemonid, Bruce Campbell ja maailma parim bänd The Detroit Cobras.

Järgmisel nädalal: esseed ansambli Kollaa Kestää lugude teemadel.

Päeval paistab päike, öösel kumab latern ning KO-le on võõras siirus, vahetus ja otse südamest tulev meloodiline muusika. Tänases uudisjutus leiavad äramärkimist leiavad umbes sada bändi, nagu Zeke, Zahir ja pool Koera.

Nagu ikka, seisukohtade kujundamine PÖFF-il linastunud filmide suhtes võtab omajagu aega. Aga parem hiljem kui veel hiljem ning Koit on nüüd selleaastase filmikava läbi töötanud ja avaldab arvamust tervelt kolmeteistkümne linateose kohta.

Jagatakse muljeid möödunud filmifestivalilt. Hullund Hämariku pildiga!

Ajalugu kubiseb friikidest, väidab PH ja saatis selle kinnituseks jutu rumeenlasest C. Z. Cordeanust, kel oli nii lennukas sulg kui raske käsi.

Kui mööda Tallinna tänavaid jalutada, tekib omajagu mõtteid.

Vaikselt kodus plaate kuulates tekib ka... igasugu mõtteid. Põhiliselt sellest, et hirmsasti tahaks suitsetada. Sigaretid, yay. Aga praegu tuleb juttu hoopis uutest kodumaistest plaatidest.

Kaheldava väärtusega (kuid seda lõbusamate) filmide autor Russ Meyer suri hiljaaegu. KO mälestab teda nüüd mitme sooja sõnaga.

Eesti kõige tuntum indiebande andis hiljaaegu välja uue plaadi ja kus tegijaid, seal kuulajaid. Ning arvustajaid, enesestmõista.

18. septembril 2004. a esines Von Krahlis Pelle Miljoona ja mõned rockerid. Tõnis Karjatse tegi intervjuu (avaldatud ka EPL-is), mida siinkohal lühendamata kujul lugeda saab. Hapuks rosinaks ka mõned Evoli tehtud fotod.

Meie lugejate pisipere võib nüüd ettevaatlikult arvutiekraanide ette kogeneda. Väga õpetlik lugu sellest, kuidas õnne otsida ja leida. Ja kuidas sünnib imeilus poisslaps.

See lugu pole niivõrd lastele, kui lapsemeelsetele. Õudsad sündmused Mustamäe trollis, kuid - õnnelik lõpp.

Suvel esines ansambel Kriminaalne Elevant siin-seal Eesti linnades ja mängis saadet Murnau filmile "Nosferatu - õuduste sümfoonia". Mõned pildid ja mälestused sellest.

Neli ansamblit - Mammut, Pia Fraus, The Sunshine (Rootsist) ja Nymph - said laupäeval kokku Von Krahli teatri baaris, et musitseerida ja koguni lauluviis võeti üles. Tulemuseks omajagu elamusi, vilistavad kõrvad ja väriseva käega tehtud hägused fotod. Võib raporteerida, et siinpool Berliini läheb elu endiselt ülesmäge - Teenage Kicks kontserdisari sai ulja jätku.

Kui kaugele võib üks inimene minna? Selgub, et väga, väga kaugele. Lugu reisist Usbekimaale, Kõnnolt laenatud katelokiga.

Meenutusi Von Bondies'i jt kontserdilt Tavastia klubis. Artikkel ilmus algselt EE-s, seekord on mõned pildid juurde pandud.

"...mõtted läksid rändama. Alguspunktiks oli see, et Uku on avaldanud arvamust nagu oleks maailma tulevik, minevik ja olevik kõiksuse ruumaja struktuuris alati olemas ning, et tulevik vaid "aktualiseerub" maailmaprotsessis". Õhtulugemist.

Meil on terve hulk tagasivaateid kevadistele Teenage Kicks üritustele, mida Evol ei ole seniajani suutnud üles riputada. Alustuseks intervjuud Soome bändidega Boomhauer ja Branded Women.

15. mail käis Von Krahli baaris koos Teenage Kicks Spring Club. Siin on väike nupp sellega seoses ja tänud asjaosalistele. Ülitüüned psühhotrillerid (Branded Women) Soomest kohtasid Tallinna kolmepealist kitarrivaevust (Zahir). Ou. Sain meeleolumürgituse (KO)

AK: "Paavli "katuseprojekt" sai alguse mitu-setu aastat tagasi, ajal kui ma veel Koplis, Paavli tänavas tööl käisin. Umbes 1999–2001. See vaade avanes sellisena aastaid ja sundis end lõpuks filmilindile jäädvustama. Päev päeva, kaader kaadri järel. Kokku mingi 100 pilti umbes, väikeste variatsioonidega. Põhiliselt siiski ühest ja samast aknast."

Lugu vene ansambli Muumitroll kontserdist, mis olnud põrgulikult hea. Nii hea, et valmis uudisjutt.

Veed vulisevad, kalad sulistavad, inimene rokib. Viimasest Kwing-Kungksi kontsertist Tartus sai alles nädal mööda Nüüd kohtusid Janno, Valter, Lotte, Heiko, Holger ja teised (kelle nime ma lihtsalt ei tea) ja Von Krahli baaris ansambli Boomhauer liikmetega. Erinevalt Tartu kontserdist seekord tossu ei lastud ja lõbu oli laialt. Kontsert toimus neljapäeval, Soome-Eesti viinaralli alguse eelõhtul. (KO)

Helena käis Linnagaleriis tantsimas.

Pärast lootusrikast retke Põhja-Iirimaale, kus ma üritasin ebaõnnestunult ühineda Iiri Vabariikliku Armeega, vaatasin reisil tehtud pilte ja kirjutasin ühe mureliku loo. Lühidalt on moraal selles, et Eesti vabatahtlikke seal eriti ei oodata. Aga pole viga, lahendage parem Inglise apelsini mõistatus ära - auhinnaks Dangerfieldsi plaat, mida ostsin kogemata neli tükki, külastades punk-kontserti kevadise Belfasti öös. [KO]

Objektiivne ja tõsine (buu!) ülevaade Põhja-Iiri konfliktist.

Tants: Kaasaegse tantsu festival UUS TANTS 6
Helena, 2004

Kokkuvõte hiljaaegu toimunud tantsufestivalist ning Helena nõuab rohkem puhast kunsti ja selget visiooni. Et oleks hea.

E/N: The Repo Code
Evol, 2004

Kelleks tahan saada, kui suureks kasvan.

Looduslugu: Kevadine öökloom
Kurjajuur, 2004

Kõige muu kõrval jätkub Kurjajuurel silma ka looduse imedele. Täna tutvustab ta salapärast ööklooma.

Kus on Kim: Õhtujutt Kim'idest
Ester, 2004

Kunagi väga ammu uuriti Sewercide Lo-Fi veergudel Johnnyde olemust. Nüüd aga on aeg minna uuele teadmiste ringile ja tutvuda Kim'idega, kes olla kõige lahedamad naised maailmas. Aga lugege ja otsustage ise.

Maadeavastaja Kõnno aastatepikkused eksirännakud Põhja-Tallinnas on lõppenud sellega, et ta on ära kaardistanud ja kirjeldanud kogu Kopli (ja siis veel natuke) ning pildistanud üles kõik sealsed vaatamisväärsused. Pikk jutt ja palju pilte. Tasub kindlasti lugeda.

Mitmel põhjusel meeldib.

Kõne Eesti Vabariigi aastapäeva puhul peab Helena.

Ordenid jagame välja südaööl.

Küllalt juba kergemeelsetest ja muidu vastutustundetutest artiklitest. Täna avaldub täiesti akadeemiline ettekanne sellest, mis saab siis kui Eesti astub Euroopa Liitu ja millised hirmsad asjad teda ees ootavad. Eurosurf tuleb, värisege õnnetud.

E/N raames väike murekiri KO-lt, kes juba pikemat aega otsib Joseph Loganit. Viimane ei anna end kuidagi kätte.

Helena räägib sellest, kuidas käiakse Nukuteatris, mis on meremeeste, saareelanike ja nõidade elu põhiväärtused ning selgub, kes on kõige ilusam naine maa peal.

Jälle tuleb juttu kahvatutest kaheksakümnendatest. Nostalgia vanade asjade vastu piinab Gr0lfi. Aga haiguse ravi asemel eelistab ta... nagu oligi arvata - "terved päevad kuluvad järgmise laksu otsimisele " .

Soome-Rootsi-Eesti bandede ühisesinemine Von Krahlis osutus täpselt nii lahedaks kui arvata oligi. Nüüd - ehkki hilinenult - meenutused kasulikult veedetud õhtust ja palju pilte.

Filmid "Viimane elu universumis", "Gozu" ja "Spun"

Filmid "Edi", "Tulse Luperi kohvrid, 1 osa. Moabi lugu", "Toy Love" ja "Dolls".

Filmid "Barbarite sissetung", "Avatud südamed", "Reconstruction", "Oasis" ja "Jalutuskäik".

Filmid "Somnambuul" ja "Enamik inimesi elab Hiinas".

Rumsfeldi paradoks ja Nicole Kidmani asukoht universaalses filmiteoorias.

Lõpetuseks need filmid, mis vaatamata jäid.

KO käis kontserdil ja leidis uue Eesti Kõige Parema Bändi: Kwing Kungks. Lisaks tuleb jutuks Pia Fraus (koduleht) ja kohalike plaadiratsurite töövõtted.

Eesti dokumentalistika on rikastunud uue filmiga "Meesus". Tundub küll, et see on selline film, et ei saa jutus jutustada ega kirjas kirjeldada, aga Gr0lf ei karda raskusi: "Elulised kaadrid otse Eesti elurindelt."

Mälestused ekspeditsioonist metsikule, kuid sõbralikule Lätimaale.

Pimedate Ööde Filmifestival käib juba mitu päeva ning kõik vaba aeg kipub kinosaalis mööduma. Täna, pärast "Somnambuuli" ja "Seksuaalse sõltuvuse" äravaatamist, astus KO kinost öhe, viibutas hoiatavalt sõrme ja ütles mulle manitsevalt: "Ega iga päev saagi taksoga sõita, viina juua ja lõbusaid filme vaadata." Ent täna kell 16.00 linastub CC Plazas KO lemmikfilm, Harry Sinclairi "Toy Love". KO käskis mul seda kõigile meelde tuletada ning vastav reklaamlugu veebi üles riputada. Nii et SC Lo-Fi toimetuse hool ja mure Uus-Meremaa filmikunsti käekäigu üle Eesti Vabariigis sunnib mind nüüd öösel üleval olema, Psycho Beach Party saundträkki kuulama ja lehekülge uuendama.

Ausõna, enne läheb Põrgu jäässe kui Sewercide Lo-Fi avaldab mõne räppmuusika-teemalise artikli.

Nii et, väike lugeja - käpikud kätte ja uisud alla, sest KO nüüd just sellest jutustabki.

Lõpuks ometi saab kogu selle E/N segaduse kõrvale nüüd vahelduseks ka midagi harivat lugeda. Seni oli Ernst Jünger minu jaoks ainult nimi kusagilt entsüklopeediast, aga siit artiklist saame teada, mis mees ta ka tegelikult oli. Kõva mees oli.

See mis on minu Everything, on lugeja Nothing. Juba kaunis pikale veninud eksperimendi korras uurime edasi, mis saab siis, kui Evol otsustab päevaraamatut pidada. Tänases episoodis astuvad üles Turbodisko, Mätta mälestuskontsert, No Logo ja kodumaised biitansamblid, kuid mingit sisulist infot nende kohta ei jagata.

Viimases hädas istub valvetoimetaja Evol jälle arvuti taga ja vehib kirjutada, nii et küünemusta klaviatuuri vahele pudeneb. Kaastöid ei ole kusagilt tulemas ja on täiesti hämmastav, et keegi ei soovi oma uusi semiootikateemalisi uudisjutte avaldada minu Nu Pogodi elektronmängudest ja transseksuaalidest rääkivate artiklite vahel. Ja seega valmib uus valvelugu, erutavatel teemadel nagu ikka. Täna avaldab Evol oma arvamust Mikko Alatalost ja "Donald Duck" nätsust. Ja räägib endast kolmandas isikus, nagu näha. Tagasi kaheksakümnendatesse, mis teha, käesolev sajand on paraku osutunud kaunis igavaks. This article intentionally filled with junk. Xqwzts. Dablornik.

Eesti ühe kõige lahedama bändinime omanik "Sõpruse Puiestee" andis välja CD. Evol, kel viimasel ajal puudub vaba tahe, ostis CD. Ja Everything/Nothing aeg on jälle käes.

Kuna ühtegi uut kaastööd keegi saatnud pole, siis on jälle käes valveloo aeg. Teemagi on tavapärane - muusikafilmid, Ameerika popmuusika ja Ida-Berliini transseksuaalid. Nagu öeldud, don't even ask.

Täna tuleb põgusalt juttu koomiksitest ja arhitektuurist. Minu teadmised mõlema valdkonna kohta on vaat et olematud, aga millal see enne takistuseks saanud on.

KO sütitav tribuut Teenage Kicks üritustesarjale. Artiklis leiavad äramärkimist muuhulgas The Voladoras, Zahir, Kwing Kunks, Janno Zõbin, The Cramps ja Kurjam. On ju selge, et me vajame rokenrolli, palju rokenrolli. Ja pilte Poola anarhistidest

Päris pikk intervjuu Soome popansambli Scandinavian Music Group liikmetega, mis on loogiliseks ja vältimatuks jätkuks jaanuaris ilmunud loole Ultra Bra'st.

Täna meenutatakse sooja sõnaga "Arbujaid", T.S. Elioti ja Ezra Poundi.

Kliima on sel nädalal muutunud täiesti väljakannatamatuks ja hinge hoiavad sees ainult elu põhiväärtused: õlu, The Gimmicks'i suurepärane CD "Honeymoon's Over" ja GC mäng "Metroid Prime". Kuid õlu sai otsa juba teisipäeval, "Metroid Prime'is" saan ma regulaarselt iga kümne minuti järel surma ning The Gimmicks'i plaati - olgugi, et ta mulle väga meeldib - ei taha ka enam kuulata, kuna see ansambel esindab eelkõige muusikastiili "närvivapustus ja keskkõrvapõletik". Seetõttu ongi täna update'i asemel ainult mõned suvalised pildid.

Pimedate Ööde Filmifestival tegutseb jälle. PÖFF-i suvekino raames näidati külmas kirikus pikki Saksa väärtfilme. Ometi, kes kohale läksid, jäid rahule. Muide, 21.-26. augustil näidatakse Saksa tummfilme. Yay, seda on raske üle trumbata (Terminator 3 välja arvatud, muidugi). [Evol]

Kõnno saatis sellise loo. Lugesin läbi ja sain vastuse küsimata, kuidas on lood Ground Zero'ga. Aga Wild Zero? Mis sõlmes trussikutesse puutub, siis ma teadsin kunagi nippi, kuidas trussikuid jalast ära võtta, nii et pikad püksid jalga jäävad (ja seda ei õppinud ma judo trennis). Aga siin võiks peituda mingisugune seletus sõlmedele. Kes teab? Sama hästi võiks küsida, kelle huvides Falck Pirita rannas helikopteriga nudiste kimbutab? [KO]

Seekord lühike sissejuhatus, et mitte tähelepanu kõrvale juhtida sellelt, kes on oluline. Heajuur räägib tantsust, Eriti Kurva Muusika Ansamblist ja eelkõige iseendast.

Järgmine nädal räägin mina sellest, kuidas ma olen kõige targem. Ja KO sellest, et ta on kõige tugevam.

Kuna toimetuseportfell on jälle tühi, siis valvelugu traditsioonilistel teemadel: ilukirjandus, Vampiiritapja Buffy, marslased ja palju pilte. Värvilisi.

Teadagi, et Paheliste Rattaühing on viimasel ajal tegelenud kõige muu, kui rattasõiduga. Nüüd aga sütitav üleskutse Kurjajuurelt, kes on veendunud, et veel sel suvel tõuseb Paheliste Rattaühing tuhast nagu küpsekartul.

"Ükspäev oli meil maailmakirjanduses seminar, kus räägiti J. D. Salingeri raamatust "Kuristik rukkis". Selle õppejõu loenguid käib tavaliselt kuulamas 4-9 inimest, kes vahivad suurema osa ajast aknast välja, jälgides õues tuule käes pendeldavat valget juhtmejuppi ja mõeldes, et ai, küll oleks chill ennast selle külge üles puua".

Andres käis Tartus Eriti Kurva Muusika Ansambli kontserdil ja kirjutas sellest nii: "Elav legend on meie seas". (KO)

Mis kurat takistab meid nägemast ilmset? Selle küsimuse käes on vaevelnud palju suuri mõtlejaid läbi pika pimeda ajaloo öö. Nii et vastus on ju üldiselt teada: näivus, Saatan või vabamüürlased. Aga nüüd on lugu nii, et meie illusioonid sünnivad ja surevad meedias. Ja seda toredat seltskonda, keda me oleme harjunud armastama nagu Sopranosid, ongi Grolf võtnud julgust meile nüüd lähemalt tutvustada. Tuleb välja, et puude taga on mets. Sõbralik mets. Tõde on labane. (KO)

The Return of the Living Dead. Milline võiks olla selle filmi sügavam sõnum? Nojah, tegelikult on selle filmi sõnum tõesti päris sügaval, surnuaial kuus jalga maa all, kust ta välja ronib, koledat häält teeb ja inimesi pureb.

Selgub, et eelmisel suvel käis Kõnno Ungaris muusikafestivalil, The Cure'i ja Durex Retro Pop Festival Tenti (mis see viimane ka poleks) kaemas. Nüüd on ta selgusele jõudnud. Meeldis.

Mel valgustab meid, milliseks kujunes porutshik Rzhevski saatus pärast sõda. Juttu tuleb sellest, millest Jung mitte midagi ei kirjutanud, ehk siis sellest, kuidas Internet meid predestineerib. Püüdes sealt pornofilme tõmmata, võib täiesti ootamatult komistada hoopis mõtlemapaneva materjali otsa. Ja Mel jõuab äratundmisele, et Free Willy on semiootiliselt uskumatult koormatud filmipealkiri. Aga muidugi ei lase ma ennast eksitada lihtsalt huvitavast nimest ja vaataks Free Willy asemel hea meelega näiteks Alex Coxi "A Hard Look'i". Sest milleks mulle veel ühe vaala kurb lugu, ma olen "Lugusid loomadest" lugenud. Valiksin sissevaate Emmanuelle'i tegemis(te)sse. Samas märkasin, et kevadekuulutaja Grlf on avanud uhiuue webilehe "Golem-Rei", millelt võib leida ja alla tõmmata üsna mitu mp3-e. Ma ei tea, mida see kõik tähendab, aga kui juba ühes loos kohtuvad Tatu ja Pixies, siis võib Mel olla tõele hirmuäratavalt lähedal - vahe Free Willy ja free will'i vahe pole mitte kuigi suur. Mistahes. (KO)

Helena jagab oma muljeid tantsufestivalilt "Uus tants 5" ja lubab järgmisest ka ise osa võtta.

Kurjajuur räägib oma nooruspäevade vallatustest ning kutsub kõiki loodusesse meeldivalt aega veetma, jalutama mööda öiseid metsi ja põlde. Ja ta on liiga palju The Cramps'i kuulanud.

Mul ei ole palju öelda, aga ma teen seda pikalt. Täna tuleb juttu suvaliselt kätte juhtunud asjadest, mis aitavad igavust peletada - ajakiri "Wasp & Caterpillar", Pikachu ja ansambli The 5.6.7.8's plaat.

Helena käis von Krahlis tantsuetendust vaatamas ja tal on selle kohta ütlemist. Rohkem küll head, kui halba. "Luikede järv" tünnidega.

Ma ei olegi sel aastal veel ühtegi uudisjuttu kirjutanud. See tuleb muidugi sellest, et mul pole aega, kuna mõtlen suuri mõtteid. Suurtest asjadest ja suurtest inimestest, nagu näiteks vabadusvõitleja Arnold. Ta on maailma kõige suurem ja kõige tugevam ning arvatavasti on tal habemega naine ka.

Polegi rohkemat lisada, kui KO märkus, et Arnold tekitab temas ainult ebamugavust. Mina pole süüdi. Arktuuruslased sundisid mind selle loo kirjutama.

On 24. veebruari hommik. Viibin Nõmme raadio levipiirkonnas. Mässuline amatöörraadio sisendab mulle uut usku ja teateid põrandaalusel lainepikkusel 99 FM. Ma ei maga, erinedes seega paljudest muretutest inimestest Eestimaal. Miks? Sest ma olen dissident ja toetan Nõmme valitsust. Äkki hakkab läbi eetriraginate kostma (segajad on pidevalt peal) jõulumuusika! Ack! Sweet jesus, Grolf, sa pead seda kuulma - läbi öö kajab Margus Lepa hääl: "Nõmme raadio kutsub üles valimistel boikoteerima erakondi, kes on oma valimislubadustes muutnud jõulud halvamaiguliseks propagandavahendiks ja määrinud sellega paljude laste praegused, ja võimalik, et ka tulevased jõulud. Juba vanas Roomas öeldi: ära narri kutsikat, kutsikas kasvab suureks. Hoidkem siis oma lastele nii palju ilusat kui võimalik. Jõulud jäägu puhtaks."

Enne lipu heiskamist paar asja veel. Luban, et mitte poliitikast. (KO)

Rasked jääolud on Kõnno jätnud Soome, kus ta veedab oma aja kunstinäitusi külastades ja Looduse imede üle mõtiskledes. Enjoy.

SC Lo-Fi Soome eriväljaanne jätkub uudisjutuga Soome kergemuusikast, seekord ansamblist nimega "Ultra Bra", millel on olemas kõik ideaalse bändi tunnused - hea muusika, head laulusõnad ning nudismisõbralik maailmavaade.

Marko niheleb ja kirjutab, sest jumala sõrm surgib teda ning paneb meelde tuletama vanu ja kohati ka unustatud bände. Nagu Anthrax, näiteks. Kes vana asja meelde tuletab, sel torkab jumala sõrm silma välja, aga lugege sellest hoolimata.

Täna siis saame teada, mis on punk -- lühike ülevaade sõna "punk" tähendustest läbi aegade. Seda teada on väga kasulik, seda enam, et "teadus teeb saledaks", nagu kinnitab Märt. Ja mina arvasin, et teadus paneb inimesi lemmikteadlaste initsiaale sulenoaga käsivarrele kraapima.

Kurjajuur kirjutab sellest, kuidas ta liha praeb, ent keegi ta pingutusi vääriliselt hinnata ei oska.

Helena räägib meile tantsust ja poliitikast ja moderntantsu seisundist Eesti Vabariigis. Kui Te ei tea täpselt, mis asi see moderntants on, siis soojenduseks võib lugeda Helena varasemat lugu "Natuke tantsust ja tantsimisest".

Õhtujutt, milles saavad kokku punk ja lastepärane meelelahutus. The Ramones multifilmivormi valatuna. Ja vahepeal räägib KO täiskasvanute meelelahutusest.

KO avalikustab kurva loo, kuidas ma ükskord CD-sid tellida tahtsin. Loomulikult oli see nurjumisele määratud üritus ja nüüd ongi KO arvates tore võimalus minu kulul veidi naerda saada. Heh.

Ootamatult saabunud kaastöö, mille teemaks Jämejala psühhiaatriahaigla, eelarvamused ja närakas päkapikk. Kasulik lugeda.

Kõnno käis Pimedate Ööde Filmifestivalil ja jagab nüüd oma muljeid. Ja-jah, seesama festival, mille lõpufilmiks pidi olema "Vanad ja Kobedad The Movie". Elu on kuri. Õnneks asendati see viimasel hetkel zombiefilmiga, nii et õiglus võidutses.

Lugu PÖFF-il linastunud filmist "The Happiness of the Katakuris". Samuti paljudest keerulistest asjadest, nagu spiraalne kultuur ja püha naer. Kokku saavad Takashi Miike, Mihhail Bahtin ja Anzori Barkalaja. Scary.

Nagu tänasest artiklist selgub, tahab Kõnno öelda seda, et turismielamused on need, mida võiks teiste sõnadega nimetada – "avaliku kommunikatsiooni metamorfoosid".

Helendavad vaimolendid Arktuuruselt jätkavad oma vestlust Kurjajuure peas ja sosistavad talle ohtlikke ideid. Tekitavad stressi. Ja ei lase tal tuba koristada.

Stressis on ka paadunud jalgrattur Andres, kelle elus on toimunud ootamatu pööre. Nimelt sõidab ta juba mitu päeva Tartus bussiga ja bussijuhid armastavad talle "Kunglat" teha. Lisaks - nagu ikka - väike spordi- ja luulekommentaar.

Vähemalt osaliselt Pimedate Ööde Filmifestivalile pühendatud lugu.

KO: Minu arglikud katsetused kriitikapõllul on kandnud sellist vilja. Tegelikult ma enam ei mäleta, kellele ma neid filme nii agaralt ümber jutustasin. Aga vili on vili. Ja vile on vile. Mis filmidesse puutub, siis neid tuleb ikka vaadata.

Lugu Jaapani õudusfilmist nimega "Ring" ja sellest, mis juhtub siis, kui iseendale hirm naha vahele ajada. Teine pool artiklist on pühendatud keerulise nimega mängule "Super Smash Bros. Melee". Ja-jah, väärt lugemine. File under f'n useless.

Kurjajuur jagab jälle elujuhiseid. Kas süüa? Mis on elu? Mis on olemise mõte?

Tema eelmine lugu elu põhiväärtustest on siin.

DAMO SUZUKI lahkus 70'ndatel krautrock-bändist CAN ja hakkas Jehoova Tunnistajaks. See on nagu jeesuse pruut või midagi, igatahes hankis ta endale normaalse töö hotellis ja elas vaikselt oma toas, Jehoova südames. Muusikast hoidus, kuni sai teada arenevast vähkkasvajast oma kehas. Enivei, operatsioonile ta läks, mille peale ka sektist välja visati. Pärast paranemist tuli Damole meelde, kes ta on ja tekkis eluisu. Ta moodustas omanimelise bändi DAMO SUZUKI NETWORK ja esines sellega 2002. aasta 29. oktoobril circa sajale inimesele Von Krahli teatri baaris, Tallinnas.

Lugu maailmavaatest. Kümneaastaste laste maailmavaatest aastal 1986.

"Mine võta nüüd kinni, mida see kõik tähendama pidi. Ilmselt budistliku põhimõtte, et "abista ilma vastutasu ootamata" perversioon."

OK, see oli tõesti tore kontsert. Isegi niivõrd, et kokkuleppel KO-ga kirjutan ma kogu ürituse kohta ainult positiivseid asju.

KO: Viha, virmalised ja põder, kes lebab maas ja jõllitab tammetõru: see kõik on köömes võrreldes... vajus KO mõttesse.. võrreldes millega?

Anyways, siit tuleb Suomirock.

Tänane lugu räägib siis sellest, miks Windows 95 on mulle südamelähedane. Köh-köh. Loodetavasti jääb see minu esimeseks ja viimaseks arvutite-teemaliseks artikliks.

Kõnno lähetas loo, mis lennutab meid taas FRANK BLACKI juurest SEMIOOTIKA ja alateadvuse ohtrasse varasalve. Märksõna: tha-lasso-kraati-a. Mis ühendab Paul Tillichit, Minotaurust ja linnahalli kajakaid? Loe ja hari ennast, laps, tugitoolis. Lugeda on mõnus. Pealegi, MERI on juba jahedavõitu. (KO)

Everything/Nothing saaga jätkub seni, kuni keegi midagi tarka kirjutab. Seekord käib jutt Briti moodsast ajakirjandusest, ja tegelikult, parem oleks, kui ei käiks.

Millistele olulistele küsimustele elust ja inimloomusest võiks vastata artikkel, mis räägib raadio teel juhitavatest autodest, ammuunustatud Sci-Fi telesarjast ning raamatust, mis mul madala IQ ja EXP tõttu lugemata jäi? Just. Siiski, KO nõuandel juhatan artikli sisse Sergei Stadnikovi "Egiptuse kultuuriloo" sissejuhatusest varastatud soovitusega:

Artikkel on mõeldud vaimselt elitaarsele lugejale.

Saite nüüd.

Edy jätkab oma reisikirjeldust. Endal jalad ammu Tallinna-maa paekivipinnal. Ja meri põlvini. Euroopa paistab tagasivaates selge otsekui metsajärv pilvitul suvepäeval. Viddy well, little brother. Viddy well. Lugu on paksult kalasid täis ja tuuker on seal ka sees – naturaalne värk, noh. Hea sõnaga on meeles peetud JMKE-d ja Thor Heyerdahli. Dee Dee Ramone'i pole mainitud, aga olgu see nüüd siiski tehtud. Taa-daa, Dee Dee. Lõpetuseks saab sõna Tan. Ta kirjeldab, mis tunne on suvel Kärdlas kohtus käia. Väga tahaks selle loo juurde üles riputada maali "Autoõnnetus Leningradi maanteel". Mitte, et see kõik nii karm oleks, aga lihtsalt, ei või iial teada. Mis on elu? Niipalju on selge, et mõnikord võib sattuda kummalistesse olukordadesse. Aga lugege lugu. (KO)

Nagu kunagises artiklis, mis rääkis loost "Strychnine", sai juba kinnitatud, on laule, mis on väga visa hingega. Ei hävita neid tuli, hallitus, ega "Postimehe" muusikatoimetus. Üks sellistest lugudest on "Surfin' Bird".

Tänases jutus on segamini minu läbielamised ja lugejakirjad Briti punkzinele "Fracture", mida ma lugesin. Püüdke mõistatada, mis on mis? (KO)

Või nagu Andres armastab öelda: Music. Vamos! Estaba pensando sobreviviendo con mi sister en New Jersey, Ella me dijo que es una vida buena alla, Bien rica bien chevere, Y voy! Puneta! (KO)

Juhhei, tänane artikkel on 110% puhas igasugusest informatsioonist. Käes on Everything/Nothing artikli aeg. Seekord tuleb juttu sellest, kuidas ma käisin maal lugemas Looduse raamatut. See tähendab, ma oleks seda lugenud, kui poleks kogu aeg telekat vaadanud.

"Ja kas ei ole tema elukäik tegelt punkrocki elulaadi täiuslik lõpuniarendus?

(Võin kohe öelda, et ei ole)"

Jälle pikk ja lohisev ülevaade, seekord ansamblist The Adverts ja nende inspiratsiooniallikast, deemoni poolt vaevatud mõrvarist, Gary Gilmore'ist.

"All I'm trying to do is get a good sound and play right, I'm not one of Pan's People." - Gaye Advert.

"Let's do it." - Gary Gilmore.

SC Lo-Fi psühholoogiareporter Helena soovitab Teil oma chakraid purgida kleepuva shokolaadiga ülekallatud sõõrikute söömise teel, kuid hoiatab, et selle eest võib kollektorisse sattuda.

Pikk ja ebatäpne ülevaade Iggy Pop'i südantpööritavast filmikarjäärist Hollywoodis. Nagu pildiltki näha, pole näitleja elu kerge.

Artikkel sisaldab muuhulgas sõnu "postmodernistlik" ja "postapokalüptiline", nii et ta peab ikka üks tark jutt olema, või kuidas.

Nagu pealkirjastki näha, on tänases loos juttu kaasaegsest Vene kirjandusest. Või alkoholismist. Või mõlemast. Ühtlasi on see esimene SC Lo-Fi artikkel, kus ühes lauses on mainitud nii Jeesust kui John Lennonit.. Kõhe, kas pole.

Kes on Kaarel Kressa, seda uuritakse. Igatahes on artikkel jõudnud õigesse kohta.

Sisustagem oma laste vaba aeg mänguga THE SIMS ja Teie tulevik on turvaline nagu Arnold Rüütli saun. Lapsed armastavad Teid surmani nagu Harri Õunapuud. Ei kunagi enam elustaja Herbert Westi, koledaid päkapikke, haldjaid, vaime, vampiire, zombiesid ja kirjanikke nagu Lovecraft, B-filme, Ed Wood'i, Bela Lugosit, Night of The Living Dead'i, Peter Jacksonit, ajalugu, punki, psychobilly't ja muud sellesarnast. Die, Sewercide Lo-Fi, DIE!!! Ostke endale plasma-TV, vaadake sellest "Tähed muusikas" ja mängige The Sims'i. Mängige veel ja Teie õnn on täielik. Kujutlusvõime on välistatud. (KO)

"Ma taaskohtusin temaga ajal, mil eelmisest kohtumisest oli vaid hägune mälestus. Umbes 10 aastat hiljem. Mees ei olnud muutunud. Stiilsed inimesed jäävad samaks. Sama kitsas, samapalju (.) kasse, sama lõhn. Samapikad nõgesed. Seekord rääkisime Jätkusõjast ja soomlastest. See oli lugu sellest, kuidas Eesti mehed sõja eest Soome põgenesid ja rahapuudusel sõjaväkke (venelasi tapma) läksid. Endel konkreetselt, et jalavarjud lagunesid ära ja uusi mujalt ei saanud, kui armeest."

Ärge nüüd arvake, et avaldamisele tulevad andetu eesti soost tattoo-kunstniku Tuglase seniavaldamata sajanditagused memuaarid, kelle rasket elu George Orwell juba kirjeldas raamatus Fear and Loathing.. ptyi! Down and Out in Paris and London.. Ei mingit kirjandust siin. Kirjad elust, strictly. Ei! isegi õigekirjale. Toimetamine piirdub meil sellega, et tekst on viilutatud lõikudeks, nagu sink. Et oleks hõlpsam võtta. Ja numbrite asemele pani Enok "Replace all" tietokone täpitähed (6 - õ; 2 - ä; 8 - ö; y - ü). Niisiis. Avaldamisele tuleb Edy värske reportaazh teekonnal Hispaaniast Kreekasse: squatist squatti - teate küll :) - politsei, barrikaadid, Barcelona punk & Oscar Luts, kevad ja kiilakas naine. Hull relv! Hasta Los Huesos! (KO)

SC Lo-Fi rapporteur Tank alles lapib järelejäänud inimväärikuse räbalaid kokku, et oma kurba, kurba lugu avalikuks teha - hoiatuseks omasugustele. Lühidalt - Tank läks Lasso baari, sai sealt kirbu ja tõi (tähendab, viis) selle koju. (KO)

Jätkuks artiklile Kadri Kõusaarest ja Stalinist analüüsib Mel vampiiride elu-olu ning jõuab järeldusele, et Stalin, ehkki kahtlemata surematu ja seega undead, kindlasti ei olnud vampiir. Mulle valmistab see informatsioon ainult rõõmu, sest, olgem ausad, raske on ette kujutada Buffyt, kes Stalinit jalaga näkku peksab ja puust vaia talle rindu lööb.

Kokkuvõtvalt, kõik peaksid meelde jätma Mel "van Helsingi" olulise mõtte: vampiiridel üldjuhul ei ole vuntse.

Hiljuti mainisime, et Eesti kirjandus on üks väga nukker asi. Ega see pole alati nii olnud. Gori on tõeline kuri geenius ja kuigi kirjutamine oli vaid tema kõrvalhobi, on 1920. aastal kirjutatud "Valimiste strateegia" 20. sajandi maakeelse kirjanduse tippteos.

KO räägib protestist ja ansamblist "Protest" ning väidab, et igaühe peas peaks olema rohkem verd ja elektrit.

Kui Te olete nagu mina, siis oli ka Teie jaoks möödunud aastavahetuse märksõnadeks Jossif Stalin ja ränk gripiviirus. Siit on ainult kukesamm nukrate asjadeni - ja seekordses artiklis tulebki peamiselt juttu kaasaegsest Eesti uudiskirjandusest. Mis on tõepoolest üks kaunis kurb asi. Episoodilises, kuid väga eepilises, kõrvalosas astub üles Dee Dee Ramone, seesama, keda noored ja vihased põlgavad. Episoodilises episoodilises kõrvalosas ilmub välja krahv Stalinescu. Ja kusagil vahepeal on täiesti asjassepuutumatu Sailor Mooni pilt.

"Stand back, intruder, or I'll blast you out of space! This is Krixxon!!! And I don't want any dealings with you, human lifeform!"

Käsi püsti, kes teavad, kes on Helen Love? Nonoh. Nüüd tõstavad käe need, kes sellest midagi teada tahavad? Nagu oligi arvata. Sellest hoolimata tuleb täna avaldamisele erakordselt pikk traktaat disco-punk'ist, Ramonesi-maaniast ja 19. sajandi filosoofiast.

KO on Eesti konstitutsiooniõigusest lolliks läinud. Kuid, nagu lollid ikka, räägib KO väga tarka juttu, hoidub seksist ja loomalihast ning kirjutab kirju Hillar Kohvile, Kõige Suuremale Sõbrale ja Delfisse. Muide, mis teie arvate, mis vahet on lollil ja hullul? Huvitav, kumb on diibim mees?

Ja nüüd ongi kätte jõudnud see igaastane hetk [Pimedate Ööde Filmifestival], kui kohalikud kinod on üle ujutatud igasuguste n-ö väärtfilmidega, kohakaasluse alusel filmikriitikutena tegutsevad seltskonnareporterid pilluvad kulinaarseid fraase nagu "filmigurmaanid" ja "hõrk elamus" ning rahvas tormab kinno. Esialgu toome ära meenutuse 1993. aastast, mil halvad filmid hetkeks Eesti kino hõivasid.

SC Lo-Fi keemiareporter Grlf räägib meile jalgrattasõidust ja kinnitab, et "jalgrataste kujutamine, näitamine, neist rääkimine ja laulmine on mitte just hästi varjatud vihje pahelisusele ja psühhedeeliale".

SC Lo-Fi semiootikareporter Kõnno käis kinos filmi vaatamas. Sedasama, mille tegelaste strateegilisi kehaosi pornokomisjon joonlaua ja luubiga mõõtis. Film meenutas talle, et kõige parem porno maailmas on Poola päritolu. Toetudes Poola punkbändi "Defekt Muzgo" albumile "Pornografia", võin ma seda isegi kinnitada. Lisaks väidab Kõnno, et sealseks suurimaks pornoparuniks on keegi Witold "I Love You Porno Szlut" Gombrowicz.

Artikkel ei ole illustreeritud ohtrate pornograafiliste materjalidega. Meil on ikkagi perekeskne sait, mis parata.

Grlf-il ja KO-l on liiga palju vaba aega. Seda sisustavad nad Internetis ringi kolades. Lisaks avalikustab Grlf oma kodanikualgatusliku kampaania "Trust Logo: Fashion Makes Y'r Friends Look Cooler".

Lood lapsepõlvest ja uuest bannerist jätkuvad endise hooga. "Hush little baby, don't say a word, Mama's going to buy you a mocking bird."

Tänane artikkel on pikk, igav ja akadeemiline, nii et ettevaatust. Sisaldab ka viiteid tunnustatud muusikutele, nagu Giuseppe Verdi. Ja Becki Bondage.

SC Lo-Fi uusim kaastööline Grlf vestab meile ammumöödunud aegadest. Tere tulemast Malakamaale.

Teatrihuvilise kommentaar (KO): Minu süvenev huvi teatri vastu sai alguse BNS 15. oktoobri 2001. a uudisega "Kriitik ja lavastaja kaklesid festivalil".

Lausa froidistlikult vallatu nimega teatritükki "Vanaema õunapuu otsas" pole ma küll näinud, aga teades, millest seal juttu on (sest erinevalt teist olen ma lugenud arvustust), minu huvi Maavalla teatrielu vastu aina süveneb. Veel enam - seda teatriarvustust keeldub Virumaa Teataja millegipärast avaldamast!

Viimasel ajal on SC Lo-Fi lehel kole palju intellektuaalset juttu - luulest, semiootikast ja elu põhiväärtustest. On käes tagumine aeg avaldada nüri artikkel ansamblitest, keda Te lootsite mitte olemas olevat. Asjatu lootus. Kuid mis teha, kui ma kuulan neid vanu ja iganenud rock'n'rolli-bandesid, immitseb puhast rõõmu mu nahapooride vahelt ja tatt mu põskkoopas muutub meeks. Kas seda, või on mu maitsmismeel muutunud tuimemaks kui arvasin.

Meie igavas, kuigi hästitasustatud, elus on liiga vähe rock'n'rolli (tegelikult, punki on veel vähem, aga see on iseasi). Siin me nüüd istume, nagu burlakid Volgas, raadio "Bõlina" võtab vastu ainult "Elmarit" ja "Sky Plussi", mõisa köis on kaelas, jube kurb tuju on ja midagi ette ei võta. Selle asemel, et Volgal aknad sisse peksta, mootor ära forseerida, kapotile tuleleegid maalida ning New Bomb Turks'i "Gimme gimme drag-race" saatel öhe kihutada.

Niisiis, selgitab Ahti nüüd meile, mis on tegelikud elu põhiväärtused. Tegelikult, ega ta palju ei seleta, vaid soovitab rohkem "Cry-Babyt" vaadata. Seda teha on väga lihtne - järgmisel laupäeval TV3-st.

Just sain teada, et Soome telekanal MTV3 lõpetab igaveseks väärtelesarjade klassikasse kuuluva Buffy The Vampire Slayer'i näitamise, mistõttu kaob ära viimane põhjus teleka vaatamiseks. Lõpuks ometi tekib võimalus mul ametlikult intelligendiks saada ja hakata raamatuid lugema. Mis raamat see just olema peab, pole veel selge. Igal juhul ei avaldata SC Lo-Fi lehel enam ühtegi artiklit, kus ei sisaldu nimesid "Kant", "Hegel", "Lotman", "Nietzsche" või "Jesus Chrysler".

Aga siin on tegemist sootuks millegi muuga. Niisiis, palusime selgitust Tartu semiootikakoolkonnast.

Soomest ei tule meile mitte ainult purukumm, banaanid ja pornoajakirjad. Tulevad ka sõbralikud turistid ja muud töötud, nende hulgas ka Kajaanist pärit, kärajate otsusega Soomest pagendatud, majandusanalüütik ja meediateoreetik Sika (lisaks muudele õilsatele omadustele on ta veel kaluri poeg - nagu Villis Lacis kohe). Oma tänases artiklis arutleb ta selle üle, milline võiks olla Eesti märk. Õilis teema. Erinevalt igastest Kaplinskitest ja teistest välismaalastest teab tema, mis nii eestlase kui ka soomlase südamele armas on. Söök ja jook. Seetõttu ongi tema loos vähem tähelepanu pööratud Nokiale, pankrannikule ja taarausule ning rohkem juttu Belõi Aistist ja seapraest. Yay!

Kui tsiteerida KO-d, siis, vähe sellest, et Sewercide Lo-Fi toimetusel puudub ilmavaade, neil puudub ka silmavaade. 27. septembril toimus kuulsusrikas punkarite meeleavaldus Tallinnas, mitmel pool ja mitmel järgus. SC Lo-Fi sinna ei jõudnud. Nii et jällegi väga õpetlik lugu sellest, kuidas ei tohiks oma tegevust organiseerida. Häbilugu. Lisaks selgub artiklist, millised ohud võivad varitseda pahaaimamatut suitsetajat, kui ta pläru põlema paneb.

Välja on ilmunud Paheliste Rattaühingu kadunud poeg, meie füüsika- ja luulereporter Andres. Nüüd räägib ta meile sellest, kuidas Tartus korvpalli mängitakse (Rakvere Läti vastu!) ja luuletajad sotsiaalset kunsti nõuavad. Sport ja luule toovad keelele need read "Kalevipojast":

Kadrioru tennishallis
Tõstmises ja pesapallis
Mängis Rakvere ja Poola
Sada vakka tangusoola

Tänases arstiteaduslikus loos arutleb KO selle üle, kas sauna ja nõelravi abiga saab võidelda alkoholi kuritarvitamise vastu. Paraku jõuab ta järeldusele, et ei saa ja need pigem täiendavad üksteist. Oma väidete kinnituseks võtab ta appi nii Afganistani rahvamuusika kui ka Lev Tolstoi. Ja herilased. Ärgem unustagem herilasi.

Muidugi, sel ajal kui mina midagi kasulikku ei tee, vaid tutvun tütarlaste suvemoodidega (kawaii!) "For You" ajakirjas, käib KO ringi, kulm kortsus, mõte töötab nagu Bourdieu'l, sulg lendab nagu Byronil ja tekst tuleb välja kuri nagu Pierre Blatnoil. Nõrganärvilised - jällegi - parem ärgu lugegu. Seekord tuleb juttu kinokunstist.

Hiljuti võeti kinni inimestesse hirmu ja õudu sisendav purjus punkar, kes sellega kaasnenud veenmise käigus ootamatult - kuid paljude, ee.. normaalsete inimeste rõõmuks - hinge heitis. Seda sündmust kommenteerib Paraguay endine patrullpolitseinik, diktaator Stroesnneri lähedane sõber ning nõuandja senjoor Sid "El Patrullero" Sanchez. Nagu enamik korrakaitse tegelasi, on ta väga tark, mis nähtub juba sellestki, et ta on läbi lugenud raamatu. Tänane jutt ei põhine aga mingil raamatul, vaid on palju, palju elu- ja südamelähedasem - tema rinnus on mure Eesti saatuse pärast. Ja pool liitrit rummi. Hüperaktiivne vanamees on sõnohter nagu alati ja pritsib nii pikki lauseid, et ma ei jaksa neid kirjagi panna. Loe ja kahetse.

Mis siin salata, seentest kirjutamine on väga moes. Seekordne reportaazh seenemetsast on teostatud meisterlikus "Eesti Päevalehe" stiilis, mille ajakirjanikud armastavad kolistada ringi suvalistes Eestimaa paikades, pildistada kõike, mis silma alla satub ning kirjutada üles iga külaparmu mõttekäigud. Ja pudel kaasas, loomulikult.

Püüdes võimaluse piires hoiduda Kurkse surmaretke teemalistest naljadest, siirdus parem osa Paheliste Rattaühingu liikmetest paadimatkale, suunaks Suur- ja Väike-Capri saared. Saime näha palju vett, militaarkola ja vikerkaart. Artikkel on illustreeritud ohtrate hägusate fotodega. Loodus on ikka võimas asi. Parem on teda siiski vaadelda kaugelt. Tugitoolist, pudel õlut peos.

15.06.01. toimus Tartus Guruhark'i kontsert. Suurepärane kontsert oli. Tünga sai see, kes tuli Madonnat kuulama.

Jätkates SC Lo-Fi meeldivat traditsiooni kirjutada vaimustusest nõretavaid artikleid ansamblitest, kellest ükski eestlane midagi kuulnud ei ole ja midagi kuulda ei taha, on KO ette valmistanud tervelt kaks lugu Mary Pranksterist. Seda artiklit lugedes sain ma aru, et ma armastan Mary Pranksterit rohkem kui mu tervisele kasulik oleks. Muide, Mary Pranksteri loos "Mercy Fuck" kõlab sõna F--k täpselt 33 korda. "Holy Mary, pray for us."

KO on välja otsinud paar MP intervjuud, nii et nüüd saate teada, mis Mary Pranksteril endal selle kõige kohta öelda on. "Meie fännid ilmutavad kõigi lugude puhul võrdset entusiasmi ja massihüsteeriat. Ma arvan, et põhjus on selles, et nad peavad meid jumalateks ja kardavad, et meie vihastamine võib esile kutsuda jälgi ilma."

Võttes eeskuju SL Õhtulehest, kus on juba ammu olnud väga moes avaldada E/N (Everything/Nothing) stiilis kolumneid, mis käsitlevad täiesti suvalisi olmeprobleeme ja sisaldavad vallatuid sisevaatlusi autori areneva alkoholismi kohta, on tänane Guruhark'i uudis peidetud sisukasse teksti sportlikest eluviisidest ja arvutimängudest. Eks proovige siit loost uba üles leida. Meie kolumn on veel paremgi kui SLÕ-lehe omad, sest on täidetud asjassepuutumatute Cammy piltidega! Woo-hoo.

Programmi "Mõtle Positiivselt" raames esitleb Sewercide Lo-Fi metoodilist abimaterjali noortele DJ-dele, külaraamatukogudele, noorpoliitikutele ja algajatele muusikakriitikutele: "Simmani Top-40". Räägitakse ju, et noorus ei austa maakeelt, rahvakultuuri, Väikeste Lõõtspillide Ühingut ja valitsust. "Simmani Top-40" sisaldab neljakümmet soovituslikku maakeelset muusikapala, mida kõlbab mängida rahvalikul üritusel, nii et eestluse elujõud jälle nagu domkratiga tõuseks ja samas, et inimeste kõrvad siiski s**avett jooksma ei hakkaks.

Tänane artikkel on jälle kord pikitud tarkuseterade ja õpetusivadega. Ettekandele tuleb piinlik lugu sellest, kuidas ma käisin Röövel Ööbiku kontserdil. Ammutagem siis siit kasulikku infot selle kohta, kuidas kontserdil käia ei tuleks.

Midagi pole parata, maailmarevolutsioon lihtsalt peab edasi lükkuma, vähemalt senikaua kuni BtVS kolmas hooaeg TV3-s kestab ja mul "Legend of Dragoon" läbi mängitud ei ole. Seniks aga edastan ma SC Lo-Fi kaudu täiesti kasutut informatsiooni, avaldades artikli briti rock/punk-ansamblist Thee Headcoatees, kellest vist ühelgi eestlasel sooja ega külma poole.

Korrake minu järel: "Ma olen õnnelik, ma olen õnnelik, ma olen õnnelik" ja kuulake rahustavat muusikat - täna on plaadimasinas Briti punki kõige lahedama naislauljaga kollektiiv "X-Ray Spex".

Kujuteldav vestlusring, kus Mark E. Smith ("The Fall") arvustab Johnny Burnette'i lugu ja räägib, mis ta arvab rockabilly'st. Teda takistab kogu aeg vahele segav EvoL, kes pritsib südametuid solvanguid Elvis Presley, lüüriliste laulusõnade, muusikatööstuse ja ausameelsete rockabilly-sõprade aadressil.

Stephen Hawking - mees, kelle elushoidmiseks läheb tarvis rohkem aparatuuri kui Atari Teenage Riot'il terve kontserdi andmiseks. Kuid samas on ta väga tark, sest tema elutalitlusi reguleerivad SNES konsoolid on edukalt läbinud Turingi testi ning sestap saabki Anonüümne Astronoom Andres meile tutvustada S. Hawkingi uusimaid teooriaid universumi tekkest ja imaginaarsest ajast.

Aeg pühenduda pahategelikule elule. Kuid millest alata? Pole põhjust peljata, kaugelt maalt (Tartust) saabunud kaastöö tutvustab uusi ja erutavaid mooduseid maailmaga suhtlemisel, mille korrektsel rakendamisel on lootust toime panna haldusõiguserikkumine. Milleks oodata? You know you want to.

Me kõik vihkame kantrit. Ega see pole mingi saladus. Oma uues artiklis tutvustab KO oma halvasti varjatud salapahet -- armastust mitmete kantrimuusika geeniuste loomingu vastu. Ja nagu ikka, teeb ta seda sellisel moel, et nõrgemanärvilistel lugejatel proteesid suus sulama hakkavad. Nii et ärge hiljem öelge, et teid pole hoiatatud.

Ja nüüd - nii kurioosne kui see ka ei tunduks - ongi teil võimalus esimest korda lugeda artiklit, mis tegelikult sisaldab ka täiesti tõsiseltvõetavat ja isegi kasulikku informatsiooni. See teeb teid targemaks. Juttu tuleb tantsust ja eraldi moderntantsust ja täpsemalt klassikalisest modernballetist. Ja ma unustasin autorilt paluda, et oleks ka lõik ninjadest.

Viimati andsime praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas veini teha. Nüüd jätkame oma rahvavalgustuslikku missiooni ja anname hüva nõu algajale kirjanikule. Teisisõnu heastame C.R. Jakobsoni ja J.V. Jannseni omaaegseid tegematajätmisi.

Altruism & empaatia. See artikkel hirmutab mind. Rängalt. Kui ma arvasin, et peale ühe nädala jooksul 32 episoodi "Buffy The Vampire Slayer'i" vaatamist miski mu masendust enam hullemaks muuta ei saa, siis ma eksisin. Me oleme hukkumisele määratud ja lõpetame Valgas kohtutäiturina. Nagu Kafka, Läti kirjanik.

Tagasivaade 80. aastate psychobilly'le ja selle võimaldab meile pooletunnine video "Nothin' But Trash". Vaatame seda videot nii nagu ta on, ehk "siin ja praegu, nüüd ja kohe" ning ei lasku teooria pärasohu, ei arutle selle üle, miks psychobilly on in või out; über või unter; himmel, donner või wetter. Teenage trash for teenage kicks. Või vastupidi.

"Do you know where the action is?, küsib Hellacopters, Rootsi bänd. Vastab Nahui, Tallinna bänd: "u nas vsjo budjet, zajebis!".. Või nii? Ei mingit kiasmat siin, vaid kisma vene diskol. Tallinna öös. Bloody hell."

Hüperaktiivne lugeja Sid Sanchez, kelle vuntsid on vaieldamatult teravamad kui tema mõistus, elab oma maailmavalu välja kõrgetasemelises parimate ajakirjandustavade kohaselt kirjutatud publitsistlikus artiklis. Lisaks sellele, mis on elu mõte, saab artiklist teada, miks Harry Potter on parem inimene kui Sina, lihtne surelik.

Seni väljaselgitamata põhjusel lehvib autori Tartu kontserdielamuste, kevadiste tungide ja ebainimlike alkoholikoguste kohal Molotov-Ribbentropi pakti ähvardav vari. Käes on MRP aeg. "Nii kui kitarri kätte sai, kukkus äsama. Pysti ei seisnud, aga näpud liikusid keeltel imelise vetruvusega. Elekter, pole midagi öelda."

"Kes kõik sinna peole ei rutanud - [...] Maimu Tõnuri jättis pooleli oma pensionärist ema peksmise ja ilmus kohale poole liitri ning värske sõbraga."

"Marjad ämbris (soovitavalt plastmass-) puruks tampida. Lisada vett tunde järgi (kolmveerand ämbri marjade kohta vähem kui veerand ämbrit vett). Tekitatud ollus panna suurde nõusse - ca 40 liitrit - ja jätta kaheks päevaks käärima."