Lo-Fi
 
Artiklid
Failid
Galerii
Viited
 
 
Hosted
 
Kus on Johnny?
 
Kus on Kim?
 
Paheliste rattaühing
 
Guruhark
 
 
Info
Kontakt
Foorum

f@h


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

E L U S L O O D U S

I Was A Teenage Werewolf
Autor: Kurjajuur, 2003

The best video ever

Puud on raagus, puhub kõle tuul ja paugub pakane. Arvuti on just lõpetanud järjekordse muusikavideo allalaadimise. Selleks ostus muusikalise kollektiivi The Cramps'i laul "I Was A Teenage Werewolf". Väga tüüne video, kus trumme mängib vampiir, kitarre tinistavad vananevad naisiludused ja laulja näeb välja nagu 'kurat teab mis asi'. Laulu pealkiri viitab ka otseselt laulu sisule ja....

Tulevad meelde vanad mälestused...
eeeeeeee....
mingid jubedad kujutluspildid mida üldse näha ei tahaks....
kuuvalge öö sügisesel põllul, külm vihm pekslemas vastu karvu ja seljataga kostumas jälitajate hääled ning püssilasud...

Parem kui ma poleks selle video ja muusika otsa sattunud, sest see toob meelde murdeea koos kõigi jubedate mälestustega. Nimelt sai ka omal ajal libahunti jooksmas käidud. Nii-öelda klassikaline lugu. Täiskuuvalge öö, suur ja sügav kuusemets, ning mahajäetud kabel. Nüüd, kus olen end linnakorterisse aheldanud, see oht mind loodetavasti enam ei ähvarda.

Vampire drummer! Behind you!

Kõik see libahundivärk sai alguse üsna varajases lapsepõlves. Algul ma avastasin (oma vanemate kurvastuseks), et mulle lihtsalt meeldivad pealuud ja muud kondid. Ka surnuaiad ja kabelid tundusid üsna ahvatlevate paikadena. Sirgudes muutus lihtne meeldivustunne suisa kireks. Ja siis veel see mu onupoeg (praegu esineb nime all EVOL) sai endale maki ja hankis kusagilt imetabast lummavat muusikat. Nimelt Accept'i, Iron Maiden'it ja Wasp'i ning rääkis mulle seda, et ka talle meeldivad kondid ja kabelid. Olin leidnud endale mõttekaaslase.

Aeg läks edasi ja sirgusime suuremaks. Jõudis kätte murdeiga koos kõigi pahedega, mis oli kõik tarvis selgeks õppida. Alustasime suitsetamisest ja siis tuli joomine. Aga meile sellest ei piisanud. Midagi oli veel väga puudu, aga me ei teadnud, mis see võiks olla. Rahutus aiva kasvas. Eriti täiskuuöödel, kui me maal suvilas olime. Hulkusime siis mööda põlde, metsi ja surnuaedu, tegime suitsu, jõime piiritust ja ootasime, mis juhtuma hakkab. Ja siis see juhtus. Oli külm sügisõhtu Kilgi külas, seisime Pooli talu juures ja ma tundsin, kuidas mu nahk eriliselt pitsitab ja sügeleb. Minu silme all moondus Evoli nägu hundi omaks ja rohkem ei olnud mul aega tähele panna, sest mu enda hundiks moondumine hõivas kogu mu tähelepanu. Järgmine pilt, mida ma tollest ööst mäletan, oli see, et me tuiskasime koos Evoliga üle kolhoosi karjamaa lehmade poole, ise mingit Iron Maiden'i laulu ümisedes. (Vahemärkusena pean märkima seda, et Evol oli üldse üks suur lauluhunt. Eriti meeldis talle hundina olles laulda Gunnar Grapsi laule). Edasi järgnes kohutav verepulm. Lehm lehma järel langes me saagiks.

We like our steak raw

Selline elu kestis terve suve. Loomulikult pandi lehmade kadumist tähele ning korraldati varitsusi. Kuid me tulime puhtalt välja.

Talvel elasime jälle linnas ja libahunti jooksmas ei käinud. Isiklikult arvan, et selles oli süüdi meie muusikalise maitse muutumine. Iron Maiden'i ja Wasp'i vahetas välja selline suurepärane muusikaline kollektiiv, nagu Sonic Youth. Sonic Youth'i kuulamine muutus niivõrd valdavaks, et ilma selleta ei osanudki enam elu ette kujutata. See muusika mõjutas ka meie mõttemaailma. Kondid ja surnuaiad ning voolavad vereojad hakkasid meile tunduma labaste ja igavatena, et mitte öelda naeruväärsetena.

Nõnda lõppes meie libahundiks jooksmine. Järgmisel suvel maal olles kuulasime intellektuaalset punk-rocki sugemetega muusikalist kollektiivi ning arutlesime elu mõtte ja maailmasaladuste üle. Täiskuu meid enam ei erutanud.

....aga siis ühel ööl kui arvuti oli endasse laadinud Crampsi loo "I Was A Teenage Werewolf", tundsin ma endas ammust kirge, tundsin kuidas nahk tuttavlikult pakitseb ja...

Start running

Siis see juhtus. Ei aita sind miski Sonic Youth, kui oled oma elus korra Cramps'i kuulanud.

Loomulikult näitasin ma seda saatuslikku muusikavideot ka oma naisele, Evolile ja Pescadorile. Nüüd on lugu selline, et kui paistab täiskuu, siis palun ärge õue minge, sest seal võite kohata kolme libahunti.

Teine võimalus on muidugi see, et kuulake Cramps'i ja hakkake ise hunti jooksma. Sel juhul pole teil tarvis karta keda kuraditki.

I have a heart of gold. I do.

The Cramps'i pildid pärit videodest "I Was A Teenage Werewolf" ja "Tear It Up".

Sewercide Lo-Fi, 2003