Estonia 10 points. Sweden 0 points. You suck!"

Selliste sõnadega tervitas Rootsi all-grrrl-bande Voladoras laulja La Novicia publikut Von Krahli baaris. Ma usun, et kuulsin õieti. Janno Zõbin jättis selle oma päevalehe artiklis mainimata. Kui see ei ole tsensuur, siis ma tahaksin väga teada, mis see on? Ma kirjutan sulle nüüd, kallis lugeja, mis tegelikult toimub.

Saatanlike Rootsi koduperenaiste esimene ülesastumine Eestis sai teoks tänu kontsertsarjale Teenage Kicks. Karta on, et see ei jää viimaseks. Voladorase nooremõed Soomest - võrratu Micragirls - on siin käinud juba üsna mitu korda ja nende kiiluvees jõudsid siiamaale sellised banded nagu Slideshaker ja Mutants. Kuuldavasti võib järgmisel Teenage Kicks üritusel esineda Nomads, Skandinaavia rokenrolli isad, kes on lives rängem kui mistahes uue laine poistebänd. Hives ei mängi neist kõvemini.

I want one!!!

Aitab kiitmisest, tagasi tõsiasjade juurde. Kontsert toimus kolmekümnendal augistil ja kes kohale ei viitsinud tulla, jäi pealekauba ilma Zahiri ja Kwing Kunksi rajudest etteastetest. Ma üritan seda nüüd kirjeldada.

Kunks oli natuke nagu King Kong, kes hellitas oma karvasel peopesal ebaprofessionaalselt lahedat lauljat, kes mitte kuidagi ei meenutanud Velbaumi - blondid kiharad, sile nahk ja selge lauluhääl.. Grrrr. Viimasena esinenud Zahiri vedas käima trummar, kes istus nagu kaheksajalg keset lava ja pani maja oma kombitsate rütmis värisema.

Zahir ei tagane tööpõhimõttest: vähem sõnu - rohkem müra. Aastatelt vist juba teismeliseikka jõudev "Getting better" püsib endiselt repertuaaris. Esinemine kulges tõusvas joones. Kuigi staadioniroki stiilis avalöök oli naeruväärne, oli ta seda siiski heas mõttes ning juba natuke hiljem venis mul suu kõrvuni. Monotoonne ümisemine söövitas kitarrisaundi auke ja Dallas/Zahir müraseina pommitati rokenrolli riffidega. Tunnelma nagu Levist Väljas - litakas viina ja peaga vastu seina.

Voladoras tegi Goo-goo-muck'i ja ma tean, et Zahir tegi ka ühe Crampsi loo.. Some New Kinda Kick, just. Muuseas, viimasest Mojo ajakirjast võib lugeda, mida Lux Interior arvab sellistest tüüpidest nagu Miriam Linna, Kid Congo Powers, Candy Del Mar, Bryan Gregory, Nick Knox. Ja Poison Ivy. Viimases Eesti Ekspressis on Kicks'i teengenerate Janno Zõbini manifest Eestimaa rahvastele: parim asi maailmas on Skandinaavia rokenroll, mida valmistatakse igemetest ja juustejuurtest. Lugu on kirjutatud sedasorti õhinaga, mis tekitab tõesti isu Skandinaavia rokenrolli järgi. Paraku jääb nii mõnigi lehelugeja ilmselt sellest mõnust ilma (muidugi oma lolluse tõttu). Põhjuseks on artikli illustratsioon - suureformaadiline Turbonegro foto pildiallkirjaga, mis ühemõtteliselt paljastab nende fännklubi seksuaalse orientatsiooni. Muidugi paneb selline asi umbuskliku maavalla elaniku lehte edasi keerama ja teatriarvustustesse süübima. Kes juhtus kuulama Vox Populit, kui mina seda viimati kuulsin, see ei tohiks mind praegu paranoikuks pidada. Teemaks oli "homo sapiens" ja ärritunud helistaja leidis, et "sellist asja ei tohiks nüüd küll lubada". Nojah, okei, homod veel, aga see.. sapiens..

Viimasel pärast Krahli külastamist olen leidnud oma keha intiimsematest paikadest mitmeid puuke. Mitte et see mind imestama paneks - miski ei pane mind imestama. Siiski jätsin eelmisel nädalavahetusel Krahli minemata - eksperimendi mõttes. Tulemust vaadates selgub, et tegin valesti - hommikul istusid puugid ikka omal kohal. Muidugi ma tean ka seda, kust ma nad seekord sain. Milleks on vaja laupäeva õhtul raginal mööda võsa lasta nagu dr Livingstone? Ikka selleks, et leida kamajahu salastatud komponenti.

Kas Nomads Eestit rüüstama tuleb, pole veel kindel, aga ma väga loodan, et järgmisel Teenage Kicksil ei pea Zahir üksi esinema või Kwunksiga kahekesi. Isiklikult teen kõik selleks, et talutada lavalaudadele ansambel Kurjam. Nägin neid viimati 16. sept Vabaduse platsis ja naersin kõva häälega. Eriti hoos olid Oja ja Sigus. Pärast istusime Gr0lfi ja veel ühe Kurjami fänni Aivoga sõnatult Kloostri Aidas. Põhiline jututeema ei olnud üldse *mis* kuradi bänd, vaid *kelle* bänd see Kurjam on? Esmapilgul sellist küsimust ju ei teki - Sigus ütleb "üks, kaks, kolm", paneb pausi ajal kitarrid häälde, teeb Oja soengu korda, kohendab Valdeku silmilevajunud mütsi ja vaatab, et sellel ilutsev korrapidajamärk ikka läigiks. Ühesõnaga, Sigus teeb kõike nagu üks korralik tsirkuse direktor. Aga kui mõtlema hakata, siis selgub, et tegelik boss on Oja. Sigus on Kurjamisse tööle võetud ainult selleks, et Oja saaks segamatult pühenduda muusikale ja ei peaks igasugu tühja-tähjaga jändama. Nojah. Aga keda need telgitagused huvitavad. Kuulake Siguse sõna. Ma ise eelistan seda ilma sõnadeta lugu.

Viimati rauges minu Kurjami-huvi kassetti "Miilits ja koer" kuulates. Võib- olla olid sellel liiga maavälised sõnad. Tegelikult tundubki, et Kurjam on kõva livebänd, kes ei viitsi lindistustega eriti nikerdada. Tegelikult olid kõik lood minu jaoks uued ja huvitavad, aga meelde kõik küll ei jäänud, nii et peaks Aivo käest. Mõned jupid ikka jäid. Näiteks laul mustadest Armeenia meestest, kes tulevad taotlema asüüli, veoauto kastis tonn trotüüli. Või sellise refrääniga lugu nagu "Mul oli väga raske lapsepõlv": pidin kandma uhutud dresse, ma ei saanud saata sms-e jne jne. Kahju, et hiljaks jäin, nii ei saanudki teada, kas mängiti ka seda ilma sõnadeta lugu: totaalne_punk.mp3 Punk-instrumentaal. 100 X järjest. Kõmm.

Sewercide Lo-Fi korraldatud rahvaküsitluse andmetel arvab tervelt 41 % vastanutest, et Kurjajuur on Kurjamist kurjem. Kõigest 41 % ei julge midagi arvata. See on väga hea tulemus, kuigi osalemisest hoidunute arv ei ole teada. Ainult 14 % vastanutest leiab, et Kurjam on kurjem. Kokkuvõtteks võib öelda, et uuringu tulemused räägivad selget keelt - Kurjam on Eesti kõige lõbusam tegutsev punkbänd. See on nüüd teaduslikult tõestatud ja pole midagi parata, et Toy Dolls ja Beastie Boys vajuvad unustuse hõlma - meil siin omad naljad.