Lo-Fi Artiklid Failid Galerii Viited Hosted Kus on Johnny? Kus on Kim? Paheliste rattaühing Guruhark Info Kontakt Foorum                                     |
M U U S I K A
Soome invasioon Eestisse jätkub. Ebatraditsioonilistelt neljapäeval leidis
jälle aset Teenage Kicks üritus, ja teadagi, üles astus järjekordne sõbralik
ansambel Soomest, seekord Boomhauer, kes ka enne Eestis esinenud. Olles end
eelnevalt veidi soomestanud ansambli Maho Neitsyt muusikaga
(surematu "Ydinaseeton hautausmaa" lugu) ja ohtra luulega, siirdus Paheliste
Rattaühingu aktiiv läbi elama elamusi, mida seekordne Soome bande meile
pakub. Kahjuks jäime oma luulehuvi tõttu natuke hiljaks (ja tunnustavalt
tuleb märkida, et üritus püsis seekord enam-vähem ajagraafikus), nii et, kui me,
tugeva luule mõju all, kohale jõudsime, oli esimene artist, noor ja
lootusrikas kohalik bande Spunk juba oma lood ära mänginud.
Aga pole hullu, sest järgmisena astus üles Boomhauer Soomest. Shokeeriv oli
see, et nad olid oma kaabud koju jätnud, aga mängimast see neid õnneks ei
seganud. Boomhauer on nii lahe bänd, et isegi natuke piinlik on
stampväljendit "halb rokenroll" kasutada, mis sest, et ülima kiituse
kontekstis. Nii või naa on tegu äraütlemata lõbusakõlalise
garaazhi/rokenrollibandega, kes mängib just nii nagu vaja, ja peaasi -
valjult. Igal juhul mõjus ta väga ergastavalt, sest vaevalt jõudsid nad paar
lugu ära mängida, kui mind ründas vasakult Kurjajuur ja paremalt sõitis mulle
sisse Kalmer, pogo yay. Puhkasin
natuke, ajasin end pikaliasendist jälle püsti ning otsisin maast üles fotoka
olulisemad jupid, head inimesed õnneks aitasid, tänu neile.
Peaesinejana tulid lavale kohalikud rokenrolli superstaarid, Kwing-Kungks.
Selle bändi siht on selge ja määratletud - ta läheb iga korraga aina
paremaks. Mis siin salata, mulle ilgelt meeldib, kui Janno ja Lotte laulavad,
ee.. mitte koos, vaid pigem üksteise vastu. Ja nagu ikka, puudutasid nad
ainsat pehmet kohta minu südames, mängides The Sonics'i "Have Love Will
Travel"-it. Eesti Vabariik vajab rohkem kuuekümnendate garaazhirocki, selge
see.
Aga et iriseda ka, siis pean märkima, et publikut oli seekord üllatavalt
vähe. Kuulge, linnanoored, mitte tahta näha Boomhauerit on sama hea kui
ütelda, et isegi sibul ei aja silma märjaks.
Ja päikeseline hommik leidis ees korteritäie magavuimaseid Pahelisi, kuid
nagu ikka, sai vähemalt minust võitu protestantlik eetika ja kapitalismi
vaim, nii et siirdusin sihikindlalt tööle. Ja täna õhtul esinevad
Scandinavian Music Group ja Sitimaan, nii et elu läheb endiselt paremaks.
Sewercide Lo-Fi, 2004
|
|