Lo-Fi
 
Artiklid
Failid
Galerii
Viited
 
 
Hosted
 
Kus on Johnny?
 
Kus on Kim?
 
Paheliste rattaühing
 
Guruhark
 
 
Info
Kontakt
Foorum

f@h


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

M U U S I K A

Teenage Kicks 29.04.2004: Boomhauer, Kwing-Kungks
Autor: Evol, 2004
Fotod: Evol, KO

Soome invasioon Eestisse jätkub. Ebatraditsioonilistelt neljapäeval leidis jälle aset Teenage Kicks üritus, ja teadagi, üles astus järjekordne sõbralik ansambel Soomest, seekord Boomhauer, kes ka enne Eestis esinenud. Olles end eelnevalt veidi soomestanud ansambli Maho Neitsyt muusikaga (surematu "Ydinaseeton hautausmaa" lugu) ja ohtra luulega, siirdus Paheliste Rattaühingu aktiiv läbi elama elamusi, mida seekordne Soome bande meile pakub. Kahjuks jäime oma luulehuvi tõttu natuke hiljaks (ja tunnustavalt tuleb märkida, et üritus püsis seekord enam-vähem ajagraafikus), nii et, kui me, tugeva luule mõju all, kohale jõudsime, oli esimene artist, noor ja lootusrikas kohalik bande Spunk juba oma lood ära mänginud.

Aga pole hullu, sest järgmisena astus üles Boomhauer Soomest. Shokeeriv oli see, et nad olid oma kaabud koju jätnud, aga mängimast see neid õnneks ei seganud. Boomhauer on nii lahe bänd, et isegi natuke piinlik on stampväljendit "halb rokenroll" kasutada, mis sest, et ülima kiituse kontekstis. Nii või naa on tegu äraütlemata lõbusakõlalise garaazhi/rokenrollibandega, kes mängib just nii nagu vaja, ja peaasi - valjult. Igal juhul mõjus ta väga ergastavalt, sest vaevalt jõudsid nad paar lugu ära mängida, kui mind ründas vasakult Kurjajuur ja paremalt sõitis mulle sisse Kalmer, pogo yay. Puhkasin natuke, ajasin end pikaliasendist jälle püsti ning otsisin maast üles fotoka olulisemad jupid, head inimesed õnneks aitasid, tänu neile.

Peaesinejana tulid lavale kohalikud rokenrolli superstaarid, Kwing-Kungks. Selle bändi siht on selge ja määratletud - ta läheb iga korraga aina paremaks. Mis siin salata, mulle ilgelt meeldib, kui Janno ja Lotte laulavad, ee.. mitte koos, vaid pigem üksteise vastu. Ja nagu ikka, puudutasid nad ainsat pehmet kohta minu südames, mängides The Sonics'i "Have Love Will Travel"-it. Eesti Vabariik vajab rohkem kuuekümnendate garaazhirocki, selge see.

Aga et iriseda ka, siis pean märkima, et publikut oli seekord üllatavalt vähe. Kuulge, linnanoored, mitte tahta näha Boomhauerit on sama hea kui ütelda, et isegi sibul ei aja silma märjaks.

Ja päikeseline hommik leidis ees korteritäie magavuimaseid Pahelisi, kuid nagu ikka, sai vähemalt minust võitu protestantlik eetika ja kapitalismi vaim, nii et siirdusin sihikindlalt tööle. Ja täna õhtul esinevad Scandinavian Music Group ja Sitimaan, nii et elu läheb endiselt paremaks.

Sewercide Lo-Fi, 2004