Evoli põhjalik, hariv ning eelkõige inspireeriv artikkel Stalinist on oma töö teinud. Kui pidada artikli poolt tehtud tööks seda, et ootamatult tundsin vajadust haarata ..ee.. kuidas seda öeldagi. Kas klaviatuur on piisavalt hea sõna? Vist siiski mitte, sest seda ma ei haaranud, oli teine kõik see aeg minu ees laual ja ei palunud/vajanud haaramaist. Hakkasin klaviatuuri kasutama kõlaks jälle liigagi apoeetiliselt. Niisiis kirjutan.

Kirjutan sedakorda vampiiridest - kui juba ots lahti tehtud viidates tinakirstus rähklevale vuntsilisele ja mumifitseeritud Stalinile. Aga õigupoolest ma ei usu, et Stalin vampiiriks kätte läks. Kurjust, tõsi küll, pidi selles kehas irmus palju peituma (arvestades, mis kole inimene ta kirjade järgi oli ning et ei anna isegi pärast oma surma kellelegi rahu, vaid saadab, sindrinahk, oma biograafide kaudu painajaid). Iseküsimus on muidugi selles, kas niisugusest kurjusest piisab selleks, et saada Jumala poolt ära neetud? Kui võtta krahv Teibasseajaja näide, siis peab vist ise käe külge panema ning needmisega tegelema. Siin on muidugi inimesed, kes lugesid Stalini elulugu, minust kõvast ees, sest ma ei oska hinges aimata, kas ja kui jõhkral viisil generalissimus on ise käe valgeks saanud ning kas ta sealjuures (või ka hiljem) ka Jumalat needis või mitte (palun jätame välja asjaolu, et ta seminaris käis - pöörduda, nagu ütleb jõehoova tunnistaja/satanist, ei ole kunagi hilja. Kuhu poole pöörduda, see aga jääb segaseks). Kuigi, jah, kohati tekib tunne, et midagi seal ikka pidi olema. Tsitaat Stalini kohta käivast artiklist: Ein Monstrum, dessen Menschenverachtung nicht zu übertreffen war. Noh, monster on selge ja hakkab tunduma, et undead, mis undead. Nimi, mille ta endale võttis on ka kahtlane S-t-a-l-i-n. Paigutame tähti ümber ja voila l'Satin. Satiin, teadagi, meeldib vampiiridele ja kõigile neile, kes ihalevad vaba armastust ja tasuta narkootikume (Sensual Satin at Sensible Prices).

Palun pildi puhul tähele panna näitlejate nimesid. Mina küll tean vähemalt ühte...

Hakkab kujunema, mis? Aga ei...

Asi mis annab Stalini ära on ta vuntsid! Vaatasin siin hiljuti kahte vampiirifilmi järjest ning jõudsin tõdemusele, et vuntse vampiirid eriti ei kanna. Kui siis, vaid selliseid õrni udemeid ülemise huule kohal, mis ei sega unearterist vereimemist. Kujutage aga ette vahatatud vurrudega Stalinit verd imemas. Ei ole just kõige kergem ülesanne.

Püüan just meelde tuletada, kas Draculia oli mingi habemega või mitte...

Vaatasin järgi - kohati oli, siis jälle polnud. Kas ebajärjekindlus filmitegijate poolt? Hooletus? Või hoopis täpne kalkuleerimine? Kui süveneda, siis püüdis Draculia hoida oma lõuga puhtana ning vuntse minimaalsena perioodidel, kui ta vereimemisega tegeles. Siis niimoodi: 1) habemega teibasseajaja - vereimemist ei ole 2) habemetu ja hiiirmuäratav vanamehekõbi - palju vereimemist 3) väikeste vuntsidega ja pea olematu habemega - keskmisel hulgal vereimemist. Tasub tähele panna veel asjaolu, et põskhabeme kasutamine viitab samuti toitumisharjumustele, mis peaksid einestaja suuümbruse hügieeni hõlbustama.

Stalin aga seevastu oli nooruses habemega ning hiljem vaid vuntsidega. Aga need olid tal ka mehised! Ma loodan, et võib esialgselt oletada, et vampiir ta polnud ning Evol saab kodus veidi rahulikumalt magada. Kui muidugi mitte järeldada, et Stalini näol on tegemist inkuubiga... seda ma parem ei taha mitte ette kujutadagi.

Teine kaalutlus seisneb riietumisstiilis. Vampiirid ei ole konservatiivid. Oo, ei. Nad kas kannavad edevaid kirevaid ning vanaaegse tegumoega kehakatteid (Lestat!) või siis moodsaid ja rõhutatult stiilseid mantleid. Jah, vaatan, et suslikutele meeldivad mantlid. Ei tea miks?

Kiirkorras nimetan veel, et nad - vampiirid ja miks mitte ka suslikud - ei ole militaarsete kalduvustega, ei trügi kõrgetele ametikohtadele, on vähe dekoreeritud ordenite ja muu seesugusega. Ühesõnaga erinevad Stalinist, sest tema, kas teate, ei olnud eriti moodne, näis konservatiivne (tegelt võis ta muidugi kanda nende säärikute all Simpsonitega sokke - aga ma ei usu) ja polnud ikka suslik küll.

Kõiki tõdemusi on lihtne kinnitada filmidega The Breed ja Dracula 2000 (Stalinist seal väga palju juttu ei teha, kuid ma ei või ka pead anda, et teda üldse ei mainita. Hitlerit mainitakse küll...) Mõlemad linateosed jäävad raudselt allapoole keskmist taset ning on seega kergesti ära tuntavad, kui moodne klassika. Saadaval videolaenutustes ning tõlgitud halvasti eesti keelde. Olin hirmsa pohmelliga KoduVideo (nimest ei tasu end heituda lasta, enamasti antakse seal inimestele vaadata siiski Hollywoodi produktsiooni, mitte väriseva käega üles võetud kodupornot või sünnipäevi) kaubahalli osakonnas ning neiu leti tagant ütles, et tegemist pidanud olla õudusfilmidega, aga tema vaatas ja naeris, vaatas ja naeris... (erinevalt siis Rzevskist, kes olla keppinud ja nutnud). Mina jällegi naersin vaadates ja käisin teises toas vahepeal Quake'i mängimas. Mul rohkem mänge arvutis pole (Civ III ei ole mäng, see on töö ja mina seda ei tee. Päevade ja ööde kaupa vallutab maailma ning plaanib ja viib ainuisikuliselt läbi genotsiidi Ivar Must. Muideks, poliitikas on ikka Stalini võtted kõige paremad). Sõin veel pitsat ja jõin ära 2 liitrit kokakoolat. Ma arvan, et oleks ka popkorni teinud, kui viitsimist oleks olnud. Pohmelliga elagu Ameerika!