Klubinoored: aina kali ja naer.

Paar asja, mis mulle viimaste nädalate jooksul silma, pähe ja kõrva on hakanud ja kipuvad (puhutko suomea? - "kipu") seoseid tekitama. Kiai! Nendest kirjutangi, kuna peatoimetaja Evol on avanud siin sellise tänuväärse rubriigi nagu "hääled minu peas" ehk "kõik eimillestki" (E/N), kuhu on hea kirja panna rõdu peal suitsu tehes pähe tulnud mõtted. Ei midagi sellist, mis aitaks maakeral tema järgmist vaevarikast pööret teha.

I Psühhoterror

Kuulasin eile köögis Psychoterrori kassetti ja vaadake, kuigi see kassett on must ja kaanel turnib üsna sünge ahvinäoga Jeesus võimlemisrõngastel, on see meiesuguse jaoks üks kõige helgem hetk Eesti muusikaajaloos.

II Caater ja Cardinals

Helgeid hetki on ju veel, aga kui rääkida Eesti popmuusikast üldiselt.. siis see on nagu kartellikokkulepe. Kui muusika pole sitt, siis pärineb see kuskilt mujalt, kui Eesti muusikatööstusest. Siiski, huvitavaid arenguid on. Tundub, et viimane sõna Eesti popmuusikas on "100% expendable(TM)" -täielikult asendatavad staarid. Ansamblid Caater ja Cardinals illustreerivad seda arengut hästi. Kui Caatri maskides mardisandid (olgu muld neile kerge) pidid naljakalt karata oskama, siis Cardinalsi kapuutsi all pole enam vahet, kes või misasi seal suud maigutab. Aga peamine on lihtsalt briljantne äriidee. Ja autoriõiguste kaitse muidugi. Selles suhtes on Cardinals täiuslikkusele väga lähedale jõudnud. Süüdistagu Gregoriaanid nüüd iseennast, et nad oma kapuutse ei patenteerinud. Cardinalsi vaga koorilaul aitab edukalt uuesti serveerida ka selle osa hapuksläinud süldist, mis vedeleb bensujaamalettide lettidel juba sellest ajast, kui Margus Turu pärand avanes. Ja kui mõni Cardinalsi laulumees tingimusi hakkab esitama, ei pane keegi tähelegi, kui sama kapuutsi all seisab juba hoopis teine munn. Väga kahju tõesti.

III Chalice

Aga vahel juhtub imelikke asju. Ühel õhtul kuulasin bussis nr 23 raadiot ja sealt tuli lugu "Laula vanaema, laula" (Chalice ja Ühendatud Inimesed) - mis on nüüd graveeritud mu kontidesse. Et sellist muusikat Eestis tehakse, ei olnud mul ausalt aimugi. Alt küll käis mingitel hip-hop pidudel, aga ma ei jõudnud kunagi ära imestada, mis tundega ta seal käis, kuna minu põgusad kokkupuuted Eesti hiphopiga on olnud ääretult ebameeldivad. Aga oh imet.

Vaba radikaali väljailmumine nagu selgest taevast - see on alati üleütlemata rõõmus hetk. Ekspressist vist lugesin Chalice'i novembris ilmuvast plaadist, mille oli otsustanud välja anda seltskond nimega Ühendatud Inimesed, kuid siis ilmus välja plaadifirma Umblu, kes pakkus väljaandmist enda märgi all. Aga pole viga. Saaremets on ahne mees küll, aga tema käed on liiga lühikesed, et Chalice'l ümbert kinnigi võtta, rääkimata taha keeramisest. Ostsin plaadi ja veendusin selles, et Chalice on nii punk nagu üks paks räppar üldse olla saab. Laialt levinud kräpp on muide asi, millele Chalice ei ole kade jalaga munadesse lööma:

mõni räpimees on räpi pilkamiseks kirjutab riime vähem, kui autogrammi... ma räpin niisama mul pohhui, kas see rada piisavalt müüb, kui räpirahvad kisavad nüüd, chalice oma riimiga eesti hiphopis on nagu too väike suure riistaga tüüp pornomängufilmis, ärkan öösiti nagu trooja hobune, mai näe õudusunenägusid, mängin neis peaosa ja me kohtume! ("Mulle meeldib see").

Kohe läheb isiklikuks - plaadi nimi on "OLEN MUNN" ja selle kolm esimest laulu on puhtalt endakiitmine:

.. ja isegi õhutult jätkan puhkumist nagu alkoreid, mu riimivihik on paks nagu naine, kes ei vaadand iial toidupakilt palju on kaloreid, mu muusikas on värskust nagu külma dushi all laulmine, kui mulle kaasa elad, oled nii hajevil, etsai näeks, kui seal peseb end ka su pime vanaema, kui mind korra kuulsid, aint pedekas saaks taganeda ja siis saaks jalg su pärakasse pugeda, kui väike kiidusõna on välja raske tulema nagu kostuks punnitust ja kähinat toaletis justkui riho sibul laulaks bläkiga duetti.. jne jne.

"Preilisid on tegelt niisama ka vaadata hea"

Voldik plaadi vahel on nii paks, et korra välja kougitud, ei saa seda sinna seebiga ka tagasi. Raamaturiiulisse sobib see-eest hästi.

Öökapp on mul parasjagu hõivatud, seal lebab HEAT.

IV Tallinna progressiivne noorus

Väljaandja: Modern Times Entertainment OÜ

Heat elustiil 24/7 lifestyle on noortepärane brozüür, millele kaanel koomiksist pärit naisterahvas ütleb: "Brak, brak, brak". Väljaande profiil on kirjas üksnes raamatukese sissejuhatuse (tere/summary) ingliskeelses versioonis: "Heat is Estonian nightlife and lifestyle guide". Ehk siis Eesti elustiili- ja ööelujuhend. Eestikeelne tekst seda infot ei sisalda, vaid alustab kohe väikse mõistujutuga..:

"Kogu aeg on kiire. Ümberringi on vaheldumisi hall ja pime. Kass tikub ligi (st masendus) Inimesed on mornid".

..ja aww.. sellele järgnevad esimesed õpetussõnad:

"Naerata. Ja maailm naeratab vastu :) [smile!]

... kallista inimesi ja muid häid asju

... loe ja vaata häid filme ja kuula head muusikat

... joo kusagil kakaod või hõõgveini või mõlemat"

jne.

No egas'midagi. Aitäh heade soovide eest, kuigi hõõgvein mulle ei maitse ja asju ma ei kallista, olgu need või kalli raha eest ostetud. Aga head filmid ja hea muusika.. (?) lüües Heat'i filmisoovituse koha pealt lahti võib seal näha tervelt kahte Matrixi pilti - üks kino ja üks videolevi osakonnas. Ei noh, topelt ei kärise. Kaks ühes, kolmas pealekauba.

Niisiis ei jäetud mulle kohe kahtluse ussigi, et "Heat" elustiili- ja ööelujuhendi eestikeelse poole sihtgupiks progressiivne noorus, kes külastab tihti selliseid kohti nagu Deli24, Coca-Cola Plaza, Tallinna Kaubamaja noorteosakond, Audentese ülikool [1] ja turismiinfokeskused. Need on mõningad Heat levitamiskohad lk-lt 2, mida kokku Tallinnas on üle 50. Iga kuu jõuab lugeja lauale 50 000 eksemplari "Heat" juhendit. Võimas.

Ma ütlesin kohe, et progressiivne [2] noorus, aga pean tunnistama, et ei tea päriselt mis see tähendab. Progressiivne saab olla vähemalt kahes mõttes - nagu "proge" või nagu edumeelne. Pigem on õige vist see teine, sest ma ei kujuta ette, miks keegi peaks tahtma värvirulliga süntesaatorit mängida 24 h. Sest selline on minu ettekujutus progemussist. Aga progressiivne noor on ilmselt selline positiivne. Teeb õigeid valikuid, sest teab, mida tahab. Aga kust ta seda teab? No ikka HEAT'ist. Nii et tegemist on maailmavaatelise väljaandega nagu KesKus, minut.ee või Ameerika Hääl, mis õpetab inimesi keerulises maailmas hakkama saama. Lõbusasti õpetab, kui otsustada tekstide smiley-sisalduse järgi.

Ja sisu - seda on rohkem kui rubla eest. Mobiilihelinad ja taustapildid, seksikalkulaator ja õnnenumber, klubifotod ja klubiürituste kava. Turistile mõeldud pooles on põhjalik nimekiri Tallinna tantsu- ja joomakohtadest ning muudest temaatilistest asutustest. Puudu on sealt ainult metrookaart, ilma milleta ei saa ükski vaba haritud eurooplane ennast suurlinna turistina tunda. Tallinna metroo, whew - whee!

Aga kõige rohkem meeldib mulle "sündmuse" rubriik, kus sihtgrupile tutvustatakse üritust nimega PÖFF. Teema on sissejuhatuses on kirjutatud punaste tähtedega: "kinos käimine kuulub paljude inimeste Kõige Meeldivamate Tegevuste Top 10sse". Ja kes ei tea, mis kuulub tema top 10-sse, siis.. "Juhuks, kui sa kohe erinevate festivalide ja filmide keerises ei tea, millest alustada, annab HEAT Sulle väikse spikri, tuues välja 7 filmi, mis võiksid Sulle meeldida ja on erinevatest riikidest." Väljavalituks osutuvad:

1) Dependencia sexual (Boliivia-USA),
2) Giovani (Youths) - (Itaalia),
3) 24 Hour Party People,
4) Buddy (Norra),
5) Gozu (Jaapan),
6) Spun (USA) ja
7) Thirteen (USA).

V Allahinnatud rokenroll

Ja lõpuks muusikasoovitus, nagu ikka. Teile, kes nürist ilmast küll ei saa ja tahate meeleolu toestada nüri rokenrolliga, soovitan festivali ajal läbi astuda CCP plaadipoest ja soetada 30 kr eest Xysma kassett. Ja köögis jagub kuulamist hommikuni.

(Let's Spend the Night With) XYSMA

Sihtgrupp: Trakijuhid

Väljaandja: Fugata OÜ

Müügil: Coca-Cola Plazas asuva plaadipoes, allahinnatud kassetide kastis.

Kassetiümbrisel on kirjas Xysma pillid, mille valik sisaldab muu hulgas selliseid instrumente nagu "orvis goodnight(TM) drums", steps & videotape, goodnight horns and puzzle, television, patis stereo equipment, mhz, coffee, wax figures, ears and sleeping daho, clavinet. Huh.

Ja siiagi ei ole edetabelit jäetud lisamata. Xysma top ten:
1. Sonic Youth,
2. Curtis Mayfield,
3. Black Sabbath,
4. Motörhead & Little Richard,
6. Corduroy & Thee Hypnotics & Marvin Gaye,
9. Olavi Virta,
10. Teenage Fanclub.

---

[1] Mitte "progressiivne", vaid hoopis "noorus" meenutab mulle seda, et nägin Audentese erakooli kaubikut, mille tagauksele on kirjutatud reklaamhüüe "Audentes ruulib täiega". Auto esiotsa ma ei näinud, aga kapotil on kindlasti kiri "Emakeel sakib vilinal". [ - Evoli märkus].

[2] Paradoksaalne, aga "noorusest" rääkides: progressiivne = mitte-agressiivne, mitte-radikaalne. Kui sõna-sõnalt võtta, siis oleks progressiivse otsevaste küll regressiivne, aga milline on regressiivne ("taganev"!) noorus? Progressist taganevaid noori on küll mitmesuguseid - rohelised, globaliseerumisvastased, punkarid, budistid, nudistid jm. Nende seas omakorda on tagasihoidlik ja radikaalne tiib, nagu ikka. Selle tagasihoidliku ehk normaalse osa võtab establishment oma hõlma alla. Nii saab eluõiguse ja avaliku heakskiidu punk kui moestiil, roheline linnakorrastus ja "shokeeriv" reklaamikunst. Kui küsimuse juurde tagasi tulla, siis sellist noorust võiks "regressiivseks" nimetada, aga hei! - just nemad ongi edumeelsed noored. Kuigi ainult näilikult vabad, on nad laiema avalikkuse silmis siiski radikaalid. Aktiivikud leiavad süsteemis rakendust, veavad seda mingis suunas, või teevad vähemalt sellist nägu, et veavad. Tunnustus on tagatud, sest süsteemi jaoks on siin mõlemas peos murtud tikk - ühelt poolt toob värske veri alati sisse, aitab müüa (riideid, poliitikat, linna projekte - mida tahes). Teiselt poolt elimineerivad aktiivikud selle subkultuuri radikaalse osa, kust nad tulevad. Kasulik mõlemat pidi. Sellesama asjaga on seletatav agropunkarite allergia "kommertsi" suhtes. Kokkuvõttes mingit paradoksi polegi. Sama vana jama.

Politsei laseb põgenevale pätile kuuli selga.

KO