Lo-Fi Artiklid Failid Galerii Viited Hosted Kus on Johnny? Kus on Kim? Paheliste rattaühing Guruhark Info Kontakt Foorum |
M U U S I K A
Õieti pidi sellest tulema põhjalik lugu pealkirjaga "Kogu tõde Teenage Kicksi" kohta. Paraku, sellisest informatiivsest ja tasakaalustatud loost, mida annaks teatmeteosesse "T" tähe alla panna, ei tulnud midagi välja. Ja võib-olla polegi vaja häid asju paika panna. Teenage Kicks on igatahes elus ja järgmine kord toimub kevadel Lätis.
Mis veel uudist? Ansambel Zahir käis Tartus. Salvestussessioon Forwards-stuudios oli non-stop action ja selle tulemusel on mul nüüd siin kõrvaklappides kolm lugu: 1. Bring Me The Head of Gwyneth Paltrow, 2. Chicken Walk ja 3. Fuzz Salvation.
Zeke käis Soomes. 6. veebruaril Tavastia klubi all asuva Semifinali laval kütsid kolm frontmäni mikrofonide ja kitarridega ja nende taga peksis trumme Zeke paks boss Donny Paycheck, kes on ringrajasõidu fänn. Viva Agostini! Kontsert kestis tavapärase poole tunni asemel ligi tund aega ja sellises tempos oli seda küll. Pärast vedeles Semifinali põrandal hulgaliselt kõrvatroppe. Tuleb välja, et erinevalt meiesugustest hoolitsevad soomlased oma kõrvakuulmise eest. Zahiri Tambet ostis ära pooled Zeke särgid ja pärast kontserti kutsus neid Eestisse esinema. Zeke vennad ei olnud kadedad, andsid lahkelt autogrammi ja lubasid tulla, kui manager asja ära korraldab. Tõsi, see ei kõla kuigi lubavalt. Igatahes esineb kevadel sealsamas Semifinalis Shelton San. Kuskil aprilli alguses, pärast Läti Kicksi. Soome-Tallinna vahel kurseerib Viking Line Rosella laev, mis edaspidi kannab nime Love Boat To Hell. Sellel laeval asub "Fun Clubi" nimeline lokaal, kus esinevad sellised artistid nagu Saija Tuupanen ja Antti Vanninen. Antti Vanninen on muide väga tubane mees, kes tuleb vannist välja ainult selleks, et laeval esineda. Aga see on juba hoopis teine jutt.
Sups. Tagasi Tallinna. 29. jaanuaril toimus Von Krahlis kahel korrusel Teenage Kicks birthday. Ja selle järellainetuses oli all baaris oli 12. veebruaril üks Crampsi järgi nimetatud pidu - Teenage "Werewolf" DJ-kicks ("I Was A Teenage Werewolf"). Peale DJ-de astus seal üles ansambel Köök, mis oma ebatavalise koosseisu ja kummalise nimega tekitas paljudes rokisõprades hämmeldust. Mis siis on ansambel Köök? See on Jaan Pehk ja diskosaund, mis tuleb arvutist. Tegelikult tuleb öelda, et tegemist oli üsna omapärase ja lõbusa livega, mitte mingi küberneetilise kokakunsti saavutusega, mis oleks mõeldud ainult gurmaanidele. Lihtsalt võiks öelda, et Köök on stand-up debiilpopp, mida saab kuulata nii istudes kui ka püsti seistes. Kus sa oled, Andruuuus? jne. Evol ristis Köögi nimega "Pool Koera", mis on kah omamoodi tabav, sest Jaan Pehk on samas ka ansambel Koera frontmän. Kui nüüd endale ette kujutada poolt koera, siis ans Kööki iseloomustab minu meelest just tagumine, mitte esimene pool. Mitte haukuv, vaid see sabaliputav pool. Pescador ütles Kööki vaadates tunnustavalt, et see laulja on ehtne kommionu, tähendab siis pedofiil. Heas mõttes, ma loodan. Janno Zõbini andmetel teeb Jaan Pehk heliloomingut ka Orelipoisi nime all, mida pidid iseloomustama igati enneolematud lood ja kuuehäälne laul. Selle peale ma mürki ei võta, enne kui ise kuulnud olen.
Kui tõele au anda, siis oleks pidanud 29. jaanuari üritus kandma nime Kinky Sex, sest teenage rebelitel oli samal ajal kultuuritehases punküritus Live The Chaos. Nii jäid Tallinna mässumeelsetel noortel seekord valehabemed ja -vuntsid ette kleepimata. Teada on, et Von Krahli alla 21-aastased sisse ei saa, kui nad just oma vanuse kohta väga vanad välja ei näe. Punkfestivali ajastus oli halvas mõttes üllatav, sest algselt pidi see toimuma nädal aega varem. Kui samal ajal poleks toimunud Teenage Kicks, oleksin isegi Polümeeri tehase varemetesse punkima läinud ja oma vale-ninakarvad koju jätnud. Igatahes, Krahlis esinesid 29-ndal jaanuaril Kwing Kungks ja Shelton San Eestist, Kante Saksamaalt ja Sons of Cyrus Rootsist. Viimase ridadesse oli siiski imbunud üks teenager, seda oli kohe näha tema sorakil valevuntsidest. Järele mõeldes pole see esimene kord, kui korraldajad toovad Teenage Kicksile esinema Rootsi alaealisi, kellele tuleb siis Krahli sissesaamiseks vuntsid ette kleepida. Saab näha, millal härrad Zõbin ja Nõmm inimkaubanduses süüdistatuna kohtupinki tiritakse. Aga seni pole midagi imestada, kui üritus toimub vana hea "Teenage Kicksi" nime all. Ehkki ma pean rõhutama, et see nimi on eksitav. Mitte kõik 340 pileti ostnud osalejat ei leidnud eest päris seda, mille järele nad õhtusel ajal tulnud olid. Näiteks ei suutnud üks härrasmees varjata oma kimbatust, kui kuulis, et ürituse nimi on "Teenage Kicks", mitte "Teenage Pics" ja baaris presenteeritakse hoopis midagi muud kui tsenseerimata pilte puberteetikutest.
Mind isiklikult hämmastas seekordse Kicksi külastajate arvukus, sest 29. jaanuaril toimus tegelikult veel üks alternatiivne üritus Rock Cafe nimelises klubis. Seal sai kuuldavasti kõigest paarisaja krooni eest Taani hevikatega kätt suruda. Ehk annab see mingisuguse seletuse asjaolule, et Teenage Kicks birthday'l ei nähtud Raul Velbaumi, kellel on ometi vabapääse kõigile Von Krahli baari üritustele. Velbsil on käesurumises must peapael ja vaevalt, et Taani hevikad enam kunagi Eestisse tulevad. Aga see selleks, juba esmaspäeva õhtul esines Velbaum lokaalis "Levist Väljas" huviliste ees loenguga teemal "Raj Kapoor - loom või inimene?". Juttu oli räpastest indialastest (raja?, ruupia?, shiva?), armastusest jooksval lindil ja inimhääle kasutamise võimalustest. Nii et kes ei käi koolis, tulge kõik Levikasse. Velbaum teeb teist seal inimese.
Jutt kiskus nüüd Krahlist Levika poole, nagu see hommiku poole ööd ikka juhtub. Nüüd paar tõsisemat mõtet.
Seoses baari videoprogrammiga meenub, et Janno lubas seekord avalikkuse ette tuua Eesti 60-ndate biitvideod. Aga ei saanud tuua, sest need on "Rokkrapsoodia"-nimelise raamatu autori käes. Nii et kui keegi teda tunneb, olge palun inimeseks ja lunastage need välja. Vastu annan pool "Kuningriiki" ja Princess of The Valley of The Wind anime.
Seekord mingeid algupäraseid biitvideoid polnud ja rahvas pidi rahulduma põhiliselt deadbeati ja gorillabeadiga. Pole midagi teha, kuni biitvideote saabumiseni jätkavad ekraanil Nothing But Trash "psühhobilly heidikud teie tagahoovist", Something Weird Video treilerid (see, kus vahepeal "tuhar lihakirvega sobivaks töödeldi ja pipart peale raputati" - Tauno märkus) ja Eesti missivalimised "Something Awful"-sarjast.
Ainuke kunstipärane video sellel ekraanil oli seekord Paheliste kalmistuvideo "Midtown Cemetery", kus Helena "Heajuur" tantsib hüdropumba haual ja Ahti "Kurjajuur" käib ringi mustade päikseprillidega, meenutades millegipärast Uku Kuuti. Loo võttis üles ja miksis kokku Kalmer. Väidetavalt on see tema esimene video üldse ja kui see on tõsi, siis hoidke alt. Ma tahaks näha, kui ta mõne päris bändi sihikule võtab. Mida tasuks kindlasti teha, on dokfilm kohalikest bändidest - lived, intervjuud jne. Astuge ette, poisid ja tüdrukud.
Teenage Kicks birthday-partyl oli DJ Melodijal ka üks väike mure - ta saabus peole plaate mängima suure vinüülikotiga, aga vinüülimängijat ta Krahlist eest ei leidnud. Õnneks see mingiks takistuseks ei saanud ja DJ arvas ise ka pärast, et nende paari kaasasolnud cd-ga tuligi hea tige sett. Mulle meeldis sealt eriti Grazhdanskaja Oborona "Pagannaja Molodjozh" ja All About Chad. Ja Leevi and The Leavings on DJ Melodija lahutamatu kaaslane, nii et ta võiks endale nimeks võtta DJ Leevike. Aga seda ei saa ka öelda, et Soome popmuusika oleks tema ainuke kirg. Enne pidu lubas ta hoopis hevit mängida, aga ma ei tea kas vinüülimängija puudumise tõttu või mingil muul põhjusel ta seda seekord siiski ei teinud.
Lõpetuseks kaks vastandlikku arvamust Sons Of Cyruse live kohta. Nimesid nimetamata, sest muusikamaitse on väga tõsine ja isiklik asi. Olgu ainult öeldud, et "Harry Kingo" ja tema intervjueeritavad on kõik garagerocki suured sõbrad.
Intervjueeritav nr 1 - Aivovammaninen ammatimies:
Harry Kingo:
Intervjueeritav nr 2 - Smooth Operator
Shiva Knivel:
Igatahes, järgmise korrani!
Sewercide Lo-Fi, 2005
|
|
