Lo-Fi
 
Artiklid
Failid
Galerii
Viited
 
 
Hosted
 
Kus on Johnny?
 
Kus on Kim?
 
Paheliste rattaühing
 
Guruhark
 
 
Info
Kontakt
Foorum

f@h


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

M U U S I K A

Kollaa Kestää, The Adverts ja kirjatükid keldrist
Autor: Evol , 2005

Nagu lubatud, täna siis esseed Tampere punkansambli Kollaa Kestää laulude teemadel. Ja kui ma ütlen "essee", siis tähendab see üldjuhul kauneid arutlevaid uudisjutte, kenasti vormistatud alguse, teemaarenduse ning lõpuga. Seevastu tegelikkuses on resultaadiks suvaliselt arvutissepekstud sõnad, millel pole ei algust ega lõppu, arutelust rääkimata. Küll aga võib tänases jutus kohata omajagu fakte. Fakte Soome pungi-ajaloost, info, ilma milleta meil kõigil on kahtlemata raske, kui mitte võimatu päevast päeva elada ja võidelda.

Sissejuhatuseks - Kollaa Kestää on rohkem või vähem kindlalt Soome kõige parem punkansambel. Võib-olla mitte nii tuntud, edukas ja tootlik kui Eppu Miljoona või Pelle Normaali või J.M.K.E, aga kindlasti üks kõige lihtsamaid ja kaasakiskuvamaid lugusid mänginud kollektiiv Tamperest. Alustanud Eppu Normaaliga samas linnas samal ajal ja samas stuudios, jõudsid nad välja anda peotäie singleid ja ühe albumi ("Jäähyväiset aseille", 1979). Paljudele nad meeldisid/meeldivad, kuid lõppkokkuvõttes jäi Kollaa Kestää teiste bändide varju. Nimi Kollaa Kestää (maakeeli "Kollaa peab vastu") pärineb talvesõjast, kui rindeteated tõid teateid Kollaa-nimelisest paigast, mille kaitsjad punaarmeed ikka ja jälle tagasi tõrjusid.

ADVERTS BLUES

Esiteks iseloomustab Kollaa Kestää'd The Adverts-fiksatsioon.

"Adverts Blues" räägib sellest, et kui õhtu on saabund, siis tuleb minna teleka ette vaatama, kuidas The Adverts mängib ja näitab kuidas tuleb bändi teha. Ühtlasi on Gaye Advert (The Advertsi naissoost bassimängija) igati ihaldatav imetlusobjekt ehk

Gaye Advert on mun jumalani
Gaye Advert on mun humalani

Muidugi, naispunkartiste oli siis vähe ja Avril Lavigne veel leiutamata... Aga ma mõistan Gaye Adverti järgi ulguvat (ja kohati kääksuvat) lauljat, sest Gaye Advert näeb tõesti üsna omapärane välja. Ja me võime kohe selles ka veenduda -- The Adverts esinemas telekas, saates Top Of The Pops.


Gaye Advert!!

Lahe, kuid mitte nii lahe kui Rezillos. Ja lugu, mida The Rezillos esitab? "Top of the Pops", muidugi:

Kuid nendelt piltidelt peaks siiski selguma, miks vanasti briti punkbände fänniti.

Veidi tobe see Adverts Blues ju on, aga ma olen ise ka väikest viisi kaaskannataja, sest olen ikka leidnud, et The Advertsi "Gary Gilmore's Eyes" on parim punklugu. Maailmas. Läbi aegade. Sellest hoolimata, et esimest korda seda laulu kuuldes ei teadnud ma Gaye Advertist mitte kui midagi.

Nii et The Adverts, ansambel, kellest muidu palju juttu ei tehta, on Kollaa Kestää kaudu mõjutanud Soome pungiajalugu, ja täitsa arvestataval määral.

Lugu ise salvestati legendaarse Hilse-LP tarvis (esimene Soome täismõõduline pungikogumik), mille tootjaks oli ei keegi muu kui Miettinen ise. Kollaa Kestää trummar Siukonen oli lisaks veel Hilse-LP tegemise juures nõu ja jõuga abiks ka. Kuid juba eelnevalt oli Kollaa Kestää salvestanud pala "Yhden soinnun ihmeet", mis pole loomulikult midagi muud kui cover The Advertsi loost "One Chord Wonders". "Yhden soinnun ihmeet" pole ausalt öeldes midagi erilist, kõlab nagu Adverts, aga mitte nii lahedalt. Seevastu "Adverts Blues", mis on salvestatud ansamblile ebatüüpiliselt räige kõlaga ja järgib rohkem keldristiili, on igati meeldejääv punklugu, mille sõnad juba paari kuulamise järel meelde hakkavad jääma.

Advertsiaana Soomes sellega muidugi ei lõppenud. 1994 aastal olid kunagised Kollaa Kestää tegelased Juha Helminen (kidra) ja Jyrki Siukonen (trummid) ansambli Punk Lurex OK sünni juures. Mõlemad võtsid osa ka bändi esiksingli salvestamiseks, mille b-pooleks valiti ei miski muu kui... "Gary Gilmore's Eyes", soomekeelses esituses "Tappajan silmät".

Ma olen seda kuulnud ka, kui juba enne mainitud Miettinen, kellest vahepeal oli saanud Räkärodeo saatejuht, seda raadios mängis. Miettises tekitas see kerget elevust, ilmselt tuletas vanu aegu meelde, kuigi muidu oli töötlus mitte just väga vapustav. Aga olulisem on see, et Punk Lurex OK-st kujunes (ehkki ilma Kollaa Kestää tüüpideta, kes varsti bändist lahkusid) üks väga kõva ja omanäoline punkbande, kes jätkas omal moel Kollaa Kestää pehmet liini. Ja, et lugejate vastupanu lõplikult murda, ka see pole kõik: aastal 2000 salvestas Punk Lurex OK ühe EP koos.... TV Smithiga. Jajah, kui läkastate, saite aru, sest TV Smith pole ei keegi muu kui The Advertsi laulja ise.

KIRJOTUKSIA KELLARISTÄ

Teiseks on Kollaa Kestää kahtlemata väga lüüüüriline kollektiiv. Just sellest loost on kujunenud üks mu lemmikpalu kogu KK loomingus ja teadagi miks.

Laulu peategelane veedab oma noorusaja päevad ja ööd keldris istudes, kirjutades raamatut oma elust, mõtetest ja tunnetest. Lõpuks ronib ta keldrist välja ja läheb kirjastaja juurde, kes ta pipramaale saadab ja soovitab elust enesest õppida. Hmm. Halbadele nõuannetele olen ma alati aldis, mistõttu keldrikirjanikust on saanud Saalomon Vesipruuli kõrval minu loominguline juht ja õpetaja. Näidake mulle, kus on öeldud (soovitavalt paragrahvidega rõngastatult), et peab kirjutama elulistest ja olulistest asjadest. Pfft.

Millest siin laulus muidugi ei räägita, on see, mis juhtus ühes Lovecrafti novellis ("The Outsider"). Lovecrafti jutu peategelane elas nimelt põhjatus kaevus, kust ta täiskasvanuks saades välja ronis ning inimeste sekka üritas minna. Aga need karjusid ehmunult ja jooksid ära.

Sest mis on aastatepikkuse keldris või kaevus elamise kõrvalefekt? Poiss, pese nägu ära. Ja sa haised. Kõik kardavad. Pole ime, et kirjastaja endale lepingublanketiga tuult lehvitab ja sind kontorist viisakalt kuid võimalikult kiiresti välja juhatada püüab. Sajast rublast trükipoogna eest võid sa ainult und näha.

"Kirjotuksia kellaristä" salvestati 1979 ja see oligi vist ansambli kõige edukam singel. Muide, selle loo eest sai ansambel telesaates "Levyraati" (umbes nagu meie "Klaver põõsas" või "Hoia ja keela") ühelt hindajalt null punkti. Saates sai hindeid anda skaalal ühest viieni, muide. Aga niivõrd muljetavaldav muusikapala oli.


Ainus Kollaa Kestää teemaline pilt,
mille ma Intarwebist leidsin.

Muusikaliselt kõlab see kaunis melanhoolselt ja vaikselt ning võib öelda, et selline ongi Kollaa Kestää firmasaund. Ning jah, muidugi -- naiivne on see lugu, aga omamoodi ikkagi armas. Ma ei vaidle, et kohati on Kollaa Kestää lüürika natuke raskesti talutav (nt "Me ollaan jo kännissä aamulla/ Meillä ei oo mitään tekemista/ Meillä ei oo mitään ajatuksia" kisub juba väheke banaalseks, või mis), aga Kirjotuksia Kelläristä ei ole kindlasti mitte liiga naeruväärne.

KOLLAA KESTÄÄ GO-GO

Maineet ja raha no no! Kollaa kestää go go!

Mõnes mõttes tüüpiline punk-hümn, mis räägib sellest kui raske on bändi teha ja milline rist ja viletsus on punki mängida. See on täiesti klassikaline punklaulu zhanr, sest aeg-ajalt on mõnel ansamblil ikka vajadus südant puistata. Juba Sex Pistols salvestas "Never Mind The Bollocks" lõpetuseks EMI-d sarjava loo ja kui Soome pinnale jääda, siis ansambli Ypö-Viis pala "Me Myytiin Itsemme" ("rockbisnes kiero on" ja "tämä bändi on aina rahaton!") on suurepärane näide sellest. Ja on näha, kes on võitjad ja kaotajad, sest Eppu Normaali laulis hoopis teises tonaalsuses "meillä on asiat hyvässä jamassa ja punkkuvioita pyjamassa, jee-jee-jee!". Aga nende plaadid müüsid paremini.

Huvitav on see, et soomlastele meeldib kangesti go-go! karjuda. Eestlased nii ei tee, vaid piirdusid vaid mõne jee-jeega. Ka Kollaa Kestääl oli veel üks go-go lugu, nimelt Johnny Rotten Go-Go! (ja mis segas ühte patta Johnny Rottenit ja Jeesust Kristust). Eesti keeles võiks go go kõlada hoopis nii -- "Lüka-tõmba! Ähk! ja puhk!" Ja ma ei mäleta, mis soome bande laulis kogunisti "Go-Go koululaitos!"

Aga talvesõjaga seoses tuleb loomulikult meelde klassikaline suomirock-album kuuekümendate lõpust - Underground Rock: Suomen Talvisota 1939-1940. Seal oli selline rockabilly-tüüpi lugu, nagu Talvisota Rock ja mis algas umbes nii, et "Mannerheim Stalin go-go-go! Ryti ja Mannerheim go-go-go!" Go go go!

Ja Kollaa Kestää on oma nime laenanud justnimelt Soome talvesõjast.

Kuid põhiline on see, et "Kollaa Kestää Go-Go" on ainult poolteist minutit pikk, kuid iga sekund sellest on puhas kuld.

PS: Abiks oli nagu ikka Intarweb, ja laulusõnu on üritatud peast ja/või kuulmise järgi tsiteerida. Tulemus on pahatihti... veidi hirmutav.

Sewercide Lo-Fi, 2005