Lo-Fi Artiklid Failid Galerii Viited Hosted Kus on Johnny? Kus on Kim? Paheliste rattaühing Guruhark Info Kontakt Foorum                                     |
M U U S I K A
Sissejuhatuseks - Kollaa Kestää on rohkem või vähem kindlalt Soome kõige parem
punkansambel. Võib-olla mitte nii tuntud, edukas ja tootlik kui Eppu Miljoona
või Pelle Normaali või J.M.K.E, aga kindlasti üks kõige lihtsamaid ja
kaasakiskuvamaid lugusid mänginud kollektiiv Tamperest. Alustanud Eppu
Normaaliga samas linnas samal ajal ja samas stuudios, jõudsid nad välja anda
peotäie singleid ja ühe albumi ("Jäähyväiset aseille", 1979). Paljudele nad
meeldisid/meeldivad, kuid lõppkokkuvõttes jäi Kollaa Kestää teiste bändide varju.
Nimi Kollaa Kestää (maakeeli "Kollaa peab vastu") pärineb talvesõjast, kui
rindeteated tõid teateid Kollaa-nimelisest paigast, mille kaitsjad punaarmeed
ikka ja jälle tagasi tõrjusid.
ADVERTS BLUES
Esiteks iseloomustab Kollaa Kestää'd The Adverts-fiksatsioon.
"Adverts Blues" räägib sellest, et kui õhtu on saabund, siis tuleb minna
teleka ette vaatama, kuidas The Adverts mängib ja näitab kuidas tuleb bändi
teha. Ühtlasi on Gaye Advert (The Advertsi naissoost bassimängija) igati
ihaldatav imetlusobjekt ehk
Gaye Advert on mun jumalani
Muidugi, naispunkartiste oli siis vähe ja Avril Lavigne veel leiutamata... Aga
ma mõistan Gaye Adverti järgi ulguvat (ja kohati kääksuvat) lauljat, sest Gaye
Advert näeb tõesti üsna omapärane välja. Ja me võime kohe selles ka veenduda
-- The Adverts esinemas telekas, saates Top Of The Pops.
Lahe, kuid mitte nii lahe kui Rezillos. Ja lugu, mida The Rezillos esitab? "Top of
the Pops", muidugi:
Kuid nendelt piltidelt peaks siiski selguma, miks vanasti briti punkbände fänniti.
Veidi tobe see Adverts Blues ju on, aga ma olen ise ka väikest viisi
kaaskannataja, sest olen ikka leidnud, et The Advertsi "Gary Gilmore's Eyes"
on parim punklugu. Maailmas. Läbi aegade. Sellest hoolimata, et esimest korda
seda laulu kuuldes ei teadnud ma Gaye Advertist mitte kui midagi.
Nii et The Adverts, ansambel, kellest muidu palju juttu ei tehta, on Kollaa
Kestää kaudu mõjutanud Soome pungiajalugu, ja täitsa arvestataval määral.
Lugu ise salvestati legendaarse Hilse-LP tarvis (esimene Soome täismõõduline
pungikogumik), mille tootjaks oli ei keegi muu kui Miettinen ise. Kollaa
Kestää trummar Siukonen oli lisaks veel Hilse-LP tegemise juures nõu ja jõuga
abiks ka. Kuid juba eelnevalt oli Kollaa Kestää salvestanud pala "Yhden
soinnun ihmeet", mis pole loomulikult midagi muud kui cover The Advertsi loost
"One Chord Wonders". "Yhden soinnun ihmeet" pole ausalt öeldes midagi erilist,
kõlab nagu Adverts, aga mitte nii lahedalt. Seevastu "Adverts Blues", mis on
salvestatud ansamblile ebatüüpiliselt räige kõlaga ja järgib rohkem
keldristiili, on igati meeldejääv punklugu, mille sõnad juba paari kuulamise
järel meelde hakkavad jääma.
Advertsiaana Soomes sellega muidugi ei lõppenud. 1994 aastal olid kunagised
Kollaa Kestää tegelased Juha Helminen (kidra) ja Jyrki Siukonen (trummid)
ansambli Punk Lurex OK sünni juures. Mõlemad võtsid osa ka bändi esiksingli
salvestamiseks, mille b-pooleks valiti ei miski muu kui... "Gary Gilmore's
Eyes", soomekeelses esituses "Tappajan silmät".
Ma olen seda kuulnud ka, kui juba enne mainitud Miettinen, kellest vahepeal
oli saanud Räkärodeo saatejuht, seda raadios mängis. Miettises tekitas see
kerget elevust, ilmselt tuletas vanu aegu meelde, kuigi muidu oli töötlus
mitte just väga vapustav. Aga olulisem on see, et Punk Lurex OK-st kujunes
(ehkki ilma Kollaa Kestää tüüpideta, kes varsti bändist lahkusid) üks väga
kõva ja omanäoline punkbande, kes jätkas omal moel Kollaa Kestää pehmet liini.
Ja, et lugejate vastupanu lõplikult murda, ka see pole kõik: aastal 2000
salvestas Punk Lurex OK ühe EP koos.... TV Smithiga. Jajah, kui läkastate,
saite aru, sest TV Smith pole ei keegi muu kui The Advertsi laulja ise.
KIRJOTUKSIA KELLARISTÄ
Teiseks on Kollaa Kestää kahtlemata väga lüüüüriline kollektiiv. Just sellest
loost on kujunenud üks mu lemmikpalu kogu KK loomingus ja teadagi miks.
Laulu peategelane veedab oma noorusaja päevad ja ööd keldris istudes,
kirjutades raamatut oma elust, mõtetest ja tunnetest. Lõpuks ronib ta keldrist
välja ja läheb kirjastaja juurde, kes ta pipramaale saadab ja soovitab elust
enesest õppida. Hmm. Halbadele nõuannetele olen ma alati aldis, mistõttu
keldrikirjanikust on saanud Saalomon Vesipruuli kõrval minu loominguline juht
ja õpetaja. Näidake mulle, kus on öeldud (soovitavalt paragrahvidega
rõngastatult), et peab kirjutama elulistest ja olulistest asjadest. Pfft.
Millest siin laulus muidugi ei räägita, on see, mis juhtus ühes Lovecrafti
novellis ("The Outsider"). Lovecrafti jutu peategelane elas nimelt põhjatus kaevus, kust ta
täiskasvanuks saades välja ronis ning inimeste sekka üritas minna. Aga need
karjusid ehmunult ja jooksid ära.
Sest mis on aastatepikkuse keldris või kaevus elamise kõrvalefekt? Poiss, pese
nägu ära. Ja sa haised. Kõik kardavad. Pole ime, et kirjastaja endale
lepingublanketiga tuult lehvitab ja sind kontorist viisakalt kuid võimalikult
kiiresti välja juhatada püüab. Sajast rublast trükipoogna eest võid sa ainult
und näha.
"Kirjotuksia kellaristä" salvestati 1979 ja see oligi vist ansambli kõige
edukam singel. Muide, selle loo eest sai ansambel telesaates "Levyraati"
(umbes nagu meie "Klaver põõsas" või "Hoia ja keela") ühelt hindajalt null
punkti. Saates sai hindeid anda skaalal ühest viieni, muide. Aga niivõrd muljetavaldav
muusikapala oli.
Muusikaliselt kõlab see kaunis melanhoolselt ja vaikselt ning võib öelda, et
selline ongi Kollaa Kestää firmasaund. Ning jah, muidugi -- naiivne on see
lugu, aga omamoodi ikkagi armas. Ma ei vaidle, et kohati on Kollaa Kestää
lüürika natuke raskesti talutav (nt "Me ollaan jo kännissä aamulla/ Meillä ei
oo mitään tekemista/ Meillä ei oo mitään ajatuksia" kisub juba väheke
banaalseks, või mis), aga Kirjotuksia Kelläristä ei ole kindlasti mitte liiga
naeruväärne.
KOLLAA KESTÄÄ GO-GO
Maineet ja raha no no!
Kollaa kestää go go!
Mõnes mõttes tüüpiline punk-hümn, mis räägib sellest kui raske on bändi teha
ja milline rist ja viletsus on punki mängida. See on täiesti klassikaline
punklaulu zhanr, sest aeg-ajalt on mõnel ansamblil ikka vajadus südant
puistata. Juba Sex Pistols salvestas "Never Mind The Bollocks" lõpetuseks
EMI-d sarjava loo ja kui Soome pinnale jääda, siis ansambli Ypö-Viis pala "Me
Myytiin Itsemme" ("rockbisnes kiero on" ja "tämä bändi on aina rahaton!") on
suurepärane näide sellest. Ja on näha, kes on võitjad ja kaotajad, sest Eppu
Normaali laulis hoopis teises tonaalsuses "meillä on asiat hyvässä jamassa ja
punkkuvioita pyjamassa, jee-jee-jee!". Aga nende plaadid müüsid paremini.
Huvitav on see, et soomlastele meeldib kangesti go-go! karjuda. Eestlased nii
ei tee, vaid piirdusid vaid mõne jee-jeega. Ka Kollaa Kestääl oli veel üks
go-go lugu, nimelt Johnny Rotten Go-Go! (ja mis segas ühte patta Johnny
Rottenit ja Jeesust Kristust). Eesti keeles võiks go go kõlada hoopis nii --
"Lüka-tõmba! Ähk! ja puhk!" Ja ma ei mäleta, mis soome bande laulis kogunisti "Go-Go koululaitos!"
Aga talvesõjaga seoses tuleb loomulikult meelde klassikaline suomirock-album
kuuekümendate lõpust - Underground Rock: Suomen Talvisota 1939-1940. Seal oli
selline rockabilly-tüüpi lugu, nagu Talvisota Rock ja mis algas umbes nii, et
"Mannerheim Stalin go-go-go! Ryti ja Mannerheim go-go-go!" Go go go!
Ja Kollaa Kestää on oma nime laenanud justnimelt Soome talvesõjast.
Kuid põhiline on see, et "Kollaa Kestää Go-Go" on ainult poolteist minutit
pikk, kuid iga sekund sellest on puhas kuld.
PS: Abiks oli nagu ikka Intarweb, ja laulusõnu on üritatud peast ja/või kuulmise järgi tsiteerida. Tulemus on pahatihti... veidi hirmutav.
Sewercide Lo-Fi, 2005
|
|