Salmikud olid kaheksakümnendate keskpaigas algklassides väga levinud meelelahutus, ilmselt anakronism vanematest aegadest, kuid ükskõik. Süsteem töötas niimoodi - sina hankisid endale salmiku ja andsid selle kordamööda klassikaaslaste kätte, kes sinna kirjutasid-joonistasid, mis meeldis. Huvitavaks teeb asja just see, et need joonistused tehti lastelt lastele, mitte lastelt õpetajatele. Teisisõnu ei valminud mitte pildid "Tere kool", "Tere sügis" ja "Tere, punaseplekilise põlle ja liharaiumiskirvega mees", vaid joonistati seda mis huvi pakkus ja mis südamel.

Mul oli ka salmik, kuidas muidu. Väga pikalt ma ei viitsinud seda küll laenutada, kuid 1985-86 õppeaasta jooksul õnnestus siiski nii 20 pilti kokku koguda. Ja valik nendest moodustabki artikli selgroo. Nimesid siin ei nimetata, sest vaevalt mu kunagised klassikaaslased on eriti vaimustatud, et nende loomingut sel lehel eksponeeritakse ja vaevalt nad minust üldse midagi teada tahavad.

Lugu on kirjutatud White Stripes'i "The Singles" plaati kuulates ja sedasama soovitan lugemise kõrvale teilegi. Esiteks, on see plaat "like, superfun!" (tegelikult ka, väga hea plaat on - "Lafayette Blues" ja "Pain (Give Me Sympathy)" - whoa) ja teiseks, kaitseb see teid võimaliku nostalgiaviiruse eest. Kuigi ma ei kujuta ette kedagi, kes kaheksakümnendaid tagasi tahaks. Rõve aeg oli. Ja "superfun" tähendab muidugi seda, et Buffy tVS uus hooaeg on telekas alanud ja minu ajusid pehmendama hakanud. Teine fraas, mis mulle BtVS-ist meelde jäi, on "Evil Bitch-Monster of Hell". Ei jõua ära oodata, mil saan selle kuhugi siia artiklisse torgata.

Traditsiooniliselt tuleb märkida, et artikkel sai ilgelt pikk ja kui te jaksate selle ühe korraga läbi lugeda, siis on teil liiga palju vaba aega. Või te loete nagu Lenin. Kümme lehekülge minutis (tema trikk oli muidugi selles, et igavad kohad jättis ta raamatus lihtsalt vahele ja nii jõudis kohe mahlaka seksi ja vägivallani). Aga seksi (sorry, Ahti) ja vägivalda siin loos pole.

MINEVIK

Pildile on lisatud järgmine salm:

Kallimaks on läinud viin,
veelgi kallimaks bensiin.
Suitsuvorst on minevik,
paljas pere tulevik.

Muidugi ei ole see kunstniku enda kirjutatud, vaid need salmid on pärit iidamast-aadamast ja salmikute kaudu edasi antud põlvest põlve. Väga võimalik, et need read pani paberile juba Anna Haava, just enne seda, kui kahtlastest seentest valmistatud soust tekitas kummalise tunde, et ta on nõmmelill. Suitsuvorsti aseained võivad imelikke asju teha. Igal juhul lühike ja tabav - nelja reaga ära öeldud see, mis paljudele sovetoloogidele aastakümneid tööd ja leiba andis. Paraku sovetoloogid ei loe salmikuid, vaid "Ülesküntud uudismaad".

"Paljas pere tulevik". Pildi alla on joonistatud sünget ennustust toetama neli läheneva apokalüpsise tunnusmärki. Suitsuvorst - Nälg, viin - Katk , bensiin (heh) - Sõda ja Imik - Surm. Titt on vist päris rahulolematu, sest ta on näost tumeoranzh (skännil on ta küll punaseks muutunud) - ilmselt tingituna frustratsioonist suitsuvorsti puudumise üle. Tahaks ju midagi tahkemat, aga tuleb leppida seenepiimaga.

SIGARETT

Igaks juhuks, kui keegi pildi pealt veerida ei viitsi, olgu ära toodud ka luuletus ise:

Kes saab kodus peksa
Tõmbab sigarette "Ekstra"
Kellel meeldib vanglakliima
Tõmbab sigarette "Priima"
Kellel laua kõrval peet
Tõmbab sigarette "Leek"
Kelle palk on veidi kallim
Tõmbab sigarette "Tallinn"
Sigarette "Bellamor"
Tõmbab iga linna noor.

Ilmselt kah juba aastaid kasutusel olnud salmikuklassika, nagu ka see märkus: "Ela, ela, ole noor, kuni saab sust vanamoor!".

Kõik luuletuses mainitud sigaretid olid muidugi õudsalt viletsad (mitte, et ma 86. aastal suitsumees oleks olnud..). Ainus, mis rohkem huvi äratas, oli "Belomorkanal" (tegelikult paberossid, mitte sigaretid), mille pakk tundus lahedam kui teised, sest sel oli kujutatud Valge Mere kanali kaarti. Tänapäeval muidugi sellise nimega suitsu eriti ei tahaks, nagu kondijahu tõmbaks. Brr. Õudne.

"Cherry Cherry Lady" pole midagi muud, kui kuulmise järgi kirja pandud Modern Talkingu laulu "Cheri Cheri Lady" pealkiri. Modern Talking oli tegija. "Sädemes" ilmus nende kohta isegi artikkel "Laulud pehmed kui vatt". Üldjuhul lääne ansamblitest juttu ei tehtud. Ja ei tulnud mul siis sugugi pähe, et "pehme kui vatt" riimub sõnadega "libe kui tatt". Whoa. Riim! Peaksin Erakkonda astuma.

Aga "Cherry Cherry Fredy?" Fredy oli klassi kahemees, keda oli tore kiusata ja pilgata. Eks mina olin kah samasugune ässhõul (Keskus'i leiutatud sõna) nagu teisedki. Ja-jah. Sellest ajast on mul jäänud nii palju karmavõlga, et maksegraafik ulatub otsapidi järgmise jääajani ja järgmises elus sünnin ma arvatavasti karvutu koprana.

Paremal all nurgas on paber kokku murtud ja peale kirjutatud "Ära vaata". Loomulikult tekib põletav küsimus, et mis seal siis.. kui nurk lahti voltida, näeb kirja "No miks sa vaatasid!" Heh. Eks 10-aastaselt tundus see märgatavalt naljakam, aga paneb praegu ka muigama.

EESTLANE

Õpi see salm pähe või sure. Aastal 86 oli ainus ausõna, mida murda ei tohtinud, "eestlase ausõna", mis selgitab ka, miks enamasti tarvitati palju liberaalsemat ja mitte millekski kohustavat "pioneeri ausõna". (Pioneerinostalgia juurutajad on [solvav, jumalatteotav väljend tulgu siia], muide). Ja ainus tõeline solvang, mis ilmtingimata nõudis vabandamist, oli "venelane". Tänapäeval ei tähenda kumbki väljend mitte midagi. Ausõna andja võib alati kosmopoliitselt hüüda "Tsurr! I'm a mf New Yorker! A party animal extraordinaire! Disco Volante!" Ja "venelane" on - pigem õnneks, kui kahjuks - umbes sama solvav kui "postmodernist" ja pooltki mitte nii solvav kui "SL Õhtulehe kolumnist". ("Modernist" - "kolumnist". Jälle riim! HA! Olen luulemasin!!!)

Pea meeles, et eestlane oled,
Pea meeles, et selleks sa jääd,
Pea meeles, et sellegi salmi
On kirjutand eestlase käed!

Oluline on siiski see, et salm on väga tore ja pilt on ka sõbralik. Soendab mu hundisüdant.

VETERAN

"Kiliseb, koliseb, lonkab ja möliseb." Klassikaline mõistatus, mille vastus on muidugi - sõjaveteran. Veteranid olid inimklass, keda lapsed vihkasid palavalt. See et veteranid Berliini vallutamas käisid, seitse ööd ja päeva Leviaatani kõhus istusid ning põgenesid kindlusest nimega Wolfenstein, ei huvitanud kedagi. Pigem sai neist hoopis niivõrd eemale hoitud nagu võimalik. Loomulikult polnud see võimalik, kuna kõik veteranid olid eranditult äärmiselt riiaka ja jutuka - selle sülgepritsivas variandis - olemisega. Ning kõik naisveteranid olid vuntsidega (Või naiskosmonaudid? Ei mäleta.). Teine veterane inkrimineeriv asjaolu oli armastus läikivate asjade ja värviliste riideribade vastu, nad ei väsinud neid eksponeerimast ja sihuke eputamine ei ärata erilist usaldust. Enam nad niiväga silmatorkavad ei ole, kuid küllap asenduvad nad uue generatsiooniga, sest ordenite jagamine traditsioon on ka Eesti Vabariigis täies hoos ning pole kahtlust, et varsti täitub linn kilisevate EV kodanikega, kes, kui lapsed mängides liiga kõva lärmi teevad, kisendavad: "Kas ma sellise Eesti Vabariigi eest võitlesin?" Laps räägib siis, kui kana pissib või veteran naeratab.

Pildil kujutatud veteran on küll selline, keda ma ei mäleta, et ta mulle linnas vastu tulnud oleks. Ma ei pea silmas tema kubistlikku hambumust ega vereplekilist sinelit - tavaline asi - aga punast boheemlasebaretti ei kandnud küll ükski veteran. Ja vaadake tema vasakut rinda - on see orden või sihik?

Loomulikult tuleks siinkohal kuulata Kopli Otelli laulu "Veteran".

HANUMAN

Selle sütitava pildi humanoidist on teinud ei keegi muu kui Paheliste Rattaühingu teenekas liige Johnny Pescador. Pildil kujutatud tegelane - Hanuman - on suur (nagu pildiltki näha, väga suur) kangelane Indiast, just nagu Kalevipoeg. Kui saba välja arvata, muidugi (ja see on pigem punkt Kalevipoja kahjuks). Ja kui Hanuman kannab vöö ümber froteerätikut, siis Kalevipoja niudekaitse oli kindlasti patriootlikult maavillane. Pildil sumpab ta kusagil põõsastes, kuigi pole päris selge, mis seal siis ikkagi niiväga vaatamisväärset on. Peale USA presidendi muidugi. (He he. Põõsas ingl k. = Bush = USA president. Said aru? HAHAH! HAHAHA! AAHHAHAUUHHAHAHA Hahahaha! hahahahah!!.... oooehhh. See oli nali. Teeb rinna kergeks ja annab jõudu ka.)

Pilt on tegelikult ümber joonistatud ühest India koomiksist. Olid kunagi sellised asjad. Selge, et koomiks par excellance oli kaheksakümnendate keskpaigas "Aku Ankka", kuid selle puudumisel kõlbasid ka teised. India oli rohkem või vähem sotsialistlik riik, seega meile sõbralik ja aeg-ajalt imporditi sealt üht-teist - näiteks toodi Tallinna rahvale vaadata Indira Gandhi, aga siia jõudis ka India lastekirjandust. Kui keegi minult küsib, kas ma olen lugenud Mahabharata't, India kultuuri tippteost, mis on kõigele lisaks ilgelt paks ka, siis võin alati uhkelt vastata - Jah! Olen ju intelligentne inimene, vaat et kõige targem, loomulikult olen lugenud! Ei pea ju täpsustama, et tegu oli selle koomiksitöötlusega. Taganege, tähenärijad.

WOLF

Sellel pildil on kukkuvhunt - mitte ajada segi kusagil lõunapoolkeral tegutseva kukkurhundiga. Tegu on täiesti proosalise tegelasega teada-tuntud multikast Nu Pogodi, kelle nimi oli lihtsalt Volk. Ainus lastepärane kangelane, kes joob ja suitsetab. Ega selles iseenesest midagi nii andekat polegi, aga Volki võime paberossikonisid nätsutada ja oskus voblaga mööblit puruks peksta demonstreerisid, et tegu polnud mingi amatööriga. Nu Pogodi oli üldiselt päris lõbus multikas, kuid see pilt siin on päris sünge ning saksa keeles. Ehmunud hunt kukkumas tühjusse, näol miljoni-dollari-ahastus. Ja kiri "Na warte", mis langust saadab, ei tekita ka just optimismi, mis see maakeeli ka ei tähendaks.

Võimalik, et kätte on jõudnud karistuse hetk, kui kõrgemad jõud lõpuks otsustasid, et pidev Zajatsi kiusamine ei ole ilus. Nagu ka riietumine punasesse ülikonda, mida aktsentueerivad roheline barett ja kollane särk. Mõnel muul ajastul oleks hundi saba nälbanud põrgu tuleleegid, aga nõukogude ajal oli ateism au sees ja seetõttu kukubki ta eikuhugi. Ega polegi selge, kumb oleks parem - kas maanduda põrgus, kus sind ründab miljon harkidega varustatud jänest, või hulpida tühjuses, kus tuleb tegemist teha saladuslike mittejänestega. Zajats igatahes, on omadega mäel ja saab personaalpensionäriks. Võib-olla avaldab Volki kohta veel mõne mürgise artikli rajoonilehes.

PIRAAT

Yarr! Kümme nõelravipunkti sellele, kes ütleb, mis laevaga on tegu. Purjeka nimi on "Kaunis Vera" ja ta on loomulikult pärit Miki-Hiire koomiksist "Miki ja mereröövlid". Raamatust "Piilupart, Miki ja teised" (Tallinn, 1972), mis oli 127 lehekülge värvitrükis koomiksinaudingut. See on puhas klassika. Lapse vaatepunktist - ENE võis olla, Disney raamat pidi olema. Raamat on 31 aastat tagasi välja antud ja arvatavasti hakkab juba ununema - esimese hooga ei tulegi meelde ühtki tsitaati, mis oleks rahva mällu kinnistunud - "Siim Susi, 2 klass" ehk välja arvatud. Omalt poolt meenub veel "Oh, Kuukiire neiu, miks sa vesistad?"

Neile kes liiga tõsiselt võtavad igasuguseid Disney dekonstruktsioone ja muid uuringuid, väike elujuhis - koomiksit loetakse nii, et vaadatakse pilti ja loetakse teksti kõrvale. Nii lihtne see ongi, lapski saab sellega hakkama. Dekonstruktsiooniks pole mingit vajadust. Fu! Ahoy, matey!

Aga.. seda joonistust vaadates jääd tahtmatult mõtlema. Miks? Miks just see stseen paksust Disney koomiksiköitest? Unistus vabast merest ja piraadielust? Kas "Aarete saar" poleks ehk võinud dramaatilisemaid stseene pakkuda? Või polnud "Aarete saar" piisavalt lääne/Ameerika-pärane? Tõsi küll, "Kaunis Vera" (kui Miki ja Kupi olid laeva kaaperdanud, sai tast "Kaunis Minni" - Miki inetu pruudi Minni järgi, teise nimega Evil Bitch-Monster of Hell -- HA!) ei ole tavaline piraadilaev, vaid on varustatud tossumasinaga ja tal on päikesepatareidelt energiat saav abimootor! Järgi mõeldes, polegi nii kehv valik. Shiver me timbers! Fuck like weasels! (Õõvatekitav tunne ütleb mulle, et too viimane lause küll klassikaline piraadilingo pole).

RAHU

CCCP: Meie hääletame rahu poolt
USA: Meie ka!
Hääled - USA: 998 CCCP: 2

Kes võitleb rahu eest? Ega ometi mitte Venemaa? Ja kindlasti mitte Iraak, tema võitleb hoopis Iraaniga. Eks küsimus tuleb lahendada demokraatlikult, hääletamise teel. 998 poolthäälega on otsustatud, et rahu eest võitleb hoopis USA. Huvitav, kes need kaks olid, kes Venemaa poolt hääletasid? Kooli direktor ja pioneerijuht?

Lisaks võib kuulata 6. Kolonni lugu "Si vis pacem para bellum".

Mida head toob siis meile USA? Kohe näeme.

HARLEY

Tõesti, praegu tundub kummalisena vaadata, kuidas keegi avaldab tingimusteta armastust nafta- ja lennukompaniile. Aga tegu on lihtsalt nimemaagiaga. Soovitavalt anglo-ameerika maailmast, kuid Soome firma sobib ka, vähemalt kui nimi on inglisekeelne (Finnoil, ooh yeah). Firmanimesid ja kaubamärke sai lõpmatuseni keelel veeretatud ja katsutud, kuidas nende kõla ikkagi on. Shell! Super! Mobil! Mõnus on.

Lisaks on pildil väljendatud 80. aastate laste seas levinud selge arusaam - USA = number 1! Seda enam, et too nr 1 on leidnud väljenduse Harley Davidsoni logos. Tsiklid. Äge.

Jällegi, tahaks peenelt vihjata, et selline lääne ees lömitamine ja kaubamärkide kultus oli mulle võõras. Tram-pam-pam, Doctor Pepper, USA! Dooc-toor Peppper, juu-ess-ei! Eh, keda me petame.

SNOW-WHITE

Sel ja järgmisel pildil on kujutatud "Melody Pops" kaubamärki. Olgu ma neetud, kui ma tean, miks Melody Pops just nii populaarne oli. Tegu oli pulgakommiga, aga eriliseks muutis ta see, et kommi vars oli tegelikult vile. Ma ei mäleta, kas seda sai vilistada ainult lutsimise ajal, või oli vile autonoomne ja tuli kõigepealt vabaks lakkuda, aga idee tundus erutav. Siiski, praktilise inimesena tundus mulle näts palju parem. Seda saab ikka päev otsa närida, aga pulgakomm on poole tunniga otsas.

Aga see on küll selge, et Lumivalgeke polnud mingi kangelane, vähemalt mitte poisslaste seas. Aga ilmselt põkkuvad aeg-ajalt mitu asja ja loovad senitunnetamatuid ühendusi. Lumivalgekese alla kirjutatud read on tegelikult refrään mingist 80.-te diskoloost. Ma ei tea millisest, sest 80.-te disko on õnneks illegaalne ja Google ei öelnud nende ridade kohta midagi. Igal juhul on pildi autor leidnud, et laul oli hea ja, et kui selle innustusel mõnda printsessi armastada, siis võiks see olla just nimelt Lumivalgeke. Mõte on hea, kahe silma vahele on jäänud vaid üks pisiasi. Õigupoolest seitse pisiasja, täpsemalt 7 habemes pöialpoissi, kes armastuse asjades on tõenäoliselt palju kompetentsemad kui see noor kunstnik siin.

RISTMIK

MIKS on siin pildil ristmik?? Samas, kui ei viitsi eriti joonistada, siis on nende joontega lihtne terve leht ära täita. Ja eks lapsed joonistasid ikka seda, mis huvi pakkus. Tundub küll kummaline, et keegi võiks häid ideid saada Harri Taidre liiklusõpikust "Mina ja tänav", kuid eks inspiratsiooni võib leida kõige kummalisematest kohtadest.

Mõistatus on igal juhul samasugune, nagu liiklusõpikus:

"Melody Pops tahab pääseda hobuse juurde. Hobune on teisel pool ristmikku. Üle tee on bussipeatus. Kuidas jõuab Melody Pops hobuse juurde? (5 punkti)

Kordamisküsimused: Miks hobune niimoodi lebaskleb? Ega ta äkki bussi alla ei jäänud? Jutusta, kuidas sina üle ristmiku lähed? Kas sina oled hobuseid üle tee aidanud? Kirjuta lühikirjand teemal "Lollid hobused, kes ristmikul bussi alla koperdavad, on rebasesööt"."

EIFFEL

Poiss tuli koju, pani salmiku lauale ja jäi mõtlikult lehte silmitsema. Tahaks midagi joonistada, aga midagi olulist. Midagi võimast. Muljetavaldavat. Suurt. Midagi, mis selle valge pinna ära täidaks. Võib-olla sirvis vahepeal Enekest, või mõnda populaarteaduslikku teost, et häid ideid tuleks. Ja siis -

Eiffeli torn. Tõesti suur. Isegi nii suur, et ainult esimene korrus ära mahtus. Värvimisega oli ka kõvasti vaeva, pealegi see pole niisama. Värvimine näitab, et töö on tehtud tõsiselt - küsimus polegi selles, et aega läheb, hoopis vildikatinti läheb nii suure pinna katmiseks oma jagu. Ega Ungari vildikad puu otsas kasva. Kui tühjaks saavad, on probleem, kust uusi saada.

Aga. Midagi on justkui puudu veel, kuidagi elutu on see pilt siin. Inimlik aspekt on puudu.

Poiss mõtles natuke ja joonistas pildi nurka pisipisipisipisikese inimfiguuri. Lisas suunava noole ja kirja "G. Eiffel." Igav liiv, tühi väli, Eiffeli torn ja G. Eiffel.

Dammit, kui see pilt ei sobi "Pixies" singli esikaanele, siis mis veel. Tundub, et Pixies' porgand-raketid on kohe torni tagant välja tormamas.

HELP

Pole mõtet fantaseerida, mis selle noore kunstniku peas liikus. Igal juhul on ta oma fantaasial rahulikult voolata lasknud. Niipalju on näha, et tegu on Hea (kiilakas haloga ingel) ja Kurja (kuradid, ühel röövlimask ees) vahelise võitlusega ja selle sisse on sattunud ehmunud politseinik, kes "Help, help!" hüüab. Ja tal on kirsavoid jalas. Võimalik, et alguses pidigi pilt pangaröövi kujutama, kuid siis tüdines joonistaja ideest ära ja sikerdas kähku paar kuradit ning ühe ingli taustale. Ja pani röövlile saba taha.

PUNANINA

Lõpetuseks veidi helgemates toonides pilt, põhiliselt sellepärast, et tüdrukute joonistused on siin lehel natuke alaesindatud. Ma ei oska selle pildi kohta õieti midagi öelda. Tõenäoliselt on ka sel teosel mingi sügavam sõnum, sest ma ei usu, et selline kirju kikilips, mis püüab asjatult tähelepanu kõrvale juhtida onkli joodikuninalt ja südamekujulistelt huultelt, on joonistatud juhuslikult. Kuid täpselt ma ei tea, sest 10-aastaste plikade mõttemaailm oli ja on minu jaoks tundmata maa. Hetkeks juba arvasin, et pildil on kujutatud mind, kuid mitte hiiglaslik nina ei ole mu kõige väljapaistvam kehaosa. Tervitan siinkohal Johnny Pescadori, kes I klassis tituleeris mind nimega "Suurte kõrvadega supilontrus". Kahetsusväärne väljend, kuid tõde, muidugi. Kõrvad, kuramus, jah..

Võib-olla on see kloun, sest natuke meenutab ta mulle lasteraamatutegelast kloun Korgits (raamatust "Kloun Korgitsa kodune elu"). Ainus kloun maailmas, kelle nimi meenutab tripperipisikut. Hea küll, ma tean, et korgits on tegelikult seen. Aga vaevalt on seengi sellise nime üle väga õnnelik ja arvata võib, et ta reageerib pigem hüüdele Benno Pilvik või Priima Puravik kui hõikele "Hei, korgits". "Korgitser" oleks iseasi. Klounidel on nina punane ja sel tüübil samuti. Teadagi, mis see tähendab. Agdam ja Mõrska.

Nii et happy end.

Parimat,
Evol, suurte kõrvadega, ahem..

PS Just praegu tuli mulle meelde, et ainult labased inimesed kasutavad ilgelt palju omadussõnana sõna "ilge". Mida oligi vaja tõestada. Ouch.